Seitsmes aalujate kokkutulek.

Sedakorda siis Karini juures Viljandimaal.
Nagu kõik kokkutulekud algas seegi varavalges Milda juurde sõitmisega. Sääl kohvetasime, ärkasime, imetlesime aeda, vahetasime eelsoojenduseks natuke taimi, siis panime Milda auto pagasniku ääreni täis ja asusime teele. Seekord olime neljakesi ja pagas kippus veidike kriitilist piiri ületama, kuid Milda lõi luugi kindla käega kinni ja ütles, et sinna oleks veel palju mahtunud kui oleks vaja olnud.
Võhma aias oli enamus meie rahvast esimest korda. Kogunesime määratud tunnil värava taga parkimisplatsil, ikka üksjagu autosid oli.
Võhma aia raba ja soo osa on täiuslik. Isegi mülkataimedele on mõeldud. Nägime selle serval Põhja-Ameerikast pärinevaid putuktoidulisi. Rääkimata muudest soo- ja rabataimedest. Ainuüksi mustikasorte ja liike oli nii palju, et kõike vilumata silmaga ei hoomanudki.
Ja siis edasi kõik need mättad-mütakad, kivirikud, alpikannid, kõrrelised ja muud põnevad aiaelanikud...
Peale ringkäiku oli taimepood ja pagasnik ei läinud enam nii hästi kinni nagu varem, ning ühe taimekoti panin ma ette, oma jalgade juurde, aga see on alati nii.
Kokkutulek käis juba täie vaardiga kui me kohale jõudsime.
Taimevahetus. See on niisugune energiline ja tore sahmimine, mida ma nägin esimest korda Merikese juures ja mis on alati ühesugune. Umbes 30 inimest, kõigil on pott, kott, tuust või kõike seda käes ja kõik otsivad süvenenult kedagi, kellele tellitud kraam üle anda. Sekka rõõmukiljatused, ahhetused, tervitused. Keset kõige suuremat kaost tuleb Tii suure valge ämbriga ja küsib "Kes kurki tahab?" "Äitäh, otsin lõunalasi..." Näen just ühte otsitud objekti ja viskun vahetuskeerisesse. Varsti ilmub Tii uuesti ja küsib karmilt "Kus su ridikül on?" Hiljem oma korviga uuesti kohtudes leian, et seal lebab lisaks muule kallisvarale ka kolm kopsakat kurki.
Siis tuleb Jaana. "Ma tõin sulle pärnaõisi." Niisuguseid armsaid ja toredaid seiku jääd tükiks ajaks mäletama.:)
Ja need mägisibulad Helle aiast ja kõik need saadetised, mis kenasti adressaadini jõudsid. Väga tänan.:)
Vahepeal eksponeerisime Eve ja Tiiaga Heleni heegeldatud kaelakeesid, et nagu näitusmüük või nii. See väike edev tava võiks igal kokkutulekul olla. Minu helesinine kee igatahes minu juurest enam lahkuda ei tahtnud.:)
Karini juures meeldisid mulle üle kõige pajud. Eraldi koplis, nagu tõuhobused, hästi toidetud, läikivakarvalised, kammitud, uhke olekuga, vabad. Ma ei ole varem pajusid sedasi tajunud, isegi väga märganud ei ole. Nojaa, Tiia remmelgas on nähtus omaette, kuid, et liigina. Kohe kõik olid väga ilusad. Tuul liigutas laisalt lehti ja need sätendasid päikese käes.
Aias sees oli mägisibulaoja. Nojaa, mis me räägime.:) Neist ei saa ma samuti kunagi mööda vaadata. Seda oja sai terve kambaga tükk aega üksiksajalikult uuritud.
Pügatud harilikud kuused olid ka väga kiftid. Mõnes mõttes on see nagu väga pikka aega kestev rohelise ja täiselus aiaskulptuuri voolimine. Ning tulemus nägi väga eriline ja tore välja.
Ja kõigele muule lisaks veel tohutult ilus ja suur aed, oskaja käega hoolitsetud ja seatud. Iga nurga peal uued vaated, suured taimepuhmikud, rühmad, kooslused.
Järgmisena oli päevakorras Helle ja Aini aed. Samuti imetlusväärne koht ja aina huvitavamaks läheb, sest iga kuuga tekkib kohti ja kooslusi juurde. Kui võrrelda südasuvel nähtut, siis nüüd teist korda väisates oli juba teistmoodi ja uusi momente juures. Ja need võrratud aiaaksessuaarid...kahjuks on neid meie aedades vähevõitu või pole üldse. Iga selline mõnus aktsent peegeldab vaatajas vastu ja tekitab palju positiivseid laineid. Nagu see uppunud amfora tiigis, millesse olla kätketud džinn või kes seda enam täpselt mäletab, nii iidne nägi ta seal välja. Või siis see disneymultikate tänavakell pingi juures, või uks kääbiklasse jne jne. Kividest ma üldse ei räägigi. Vahel on kivikangrust või maa seest leitud põllukivi aja ja loodusjõudude survel ikka väga toredaid vorme võtnud. Ja puhas rõõm kui see on õnneliku käega aednik, kes oma kallisvara keskel sellele kivile väärilise koha leidnud.
Koju tagasi jõudsin enne päikeseloojakut ja tükiks ajaks positiivselt laetuna.
Suur südamlik tänu kõigile, kes selle päeva kordaminekus osalesid ja eriti Mildale, kes kogu selle lilleralli ajal roolis oli.