Sunday, April 28, 2019

Kevadvihm, sinilillejaht, okkarõõm ja lehtivad metsad.

Suvi on jätkunud taimi maa seest hoogsalt välja kangutavas käändes. Talv otsa voodis laiutanud kass kolis õue magama

ja sel nädalal polnud isegi öökülmu (ei tea kuhu risti peaks tõmbama). Reedel vastu hommikut hakkas sadama. Janune maa võttis tänuga kõik vastu mis anti ja aed hakkas muinasjutuliselt elustunud mulla, võrsete ja lehtede järgi lõhnama. Eile ja täna, metsad on kahe päevaga rohetama löönud. Üle-eelmisel kevadel oli lehtimise kuupäevaks 19 mai. See selleks, aastad pole vennad.
Mõned ilupildid ka, sest aed muutub iga päevaga.
Ja iga valgusega
Muidugi ei saa üle ega ümber kevadmagunast, aga eks ma ole teda poputanud ka.
Laupäeval oli tore lugu. Kolasime metsi mööda ja otsisime sinilillemutante. Lõunaks oli keel üsna vesti peal ja kui hasarti läinud kompanjon ratta nina neljanda metsa poole keeras, siis sõitsin mina koju lebosse. Peale põõnutamist tegin veel väikse aiaringi ja mis ma näen! Unenägu täide läinud! :D
No mõtlesin mina, lubjapõhise aia omanik, et peaks mustikapeenart kohendama ja hapuala veidi suuremaks venitama, kuid selleks läheb vaja happelist materjali. Sõitsin läbi Nõmme reedel koju, vaatasin vesise suuga neid okkakotte ja mõtlesin kuidas ikka mändide all elavad inimesed hüva okkakraami kottidega aia taha panevad ja kuidas mul mitte ei sobi seda teiste aia tagant lihtsalt pagasnikusse ajada. Eks niugusin netis vist ka natuke. Ja peale uinakut oli mul kümme kotti okkaid aia taga! Ossa püss kui palju seda hüva materjali! :D
Hiljem kuulsin, et Tibu oli ikka päeva päästnud ja minu mahamagatud külalistele ikka aeda ka näidanud.:)
Pühapäeval kastsin. Põud on majas. Sellest hoolimata istutasin ka maha ja ümber. Pottidesse jäi veel paar hostat, Mallorca pojeng (mille kohta inglased ütlevad, et pole ta midagi nii õrnuke, et inglismaal kannatab pidada küll) ja kaks kivilakribu, mis külma ei tohiks saada. Aga külma meil siin veel tuleb. Juba täna öösel näiteks.
Suvisest õueõhust on ööpäeva jooksul saanud päris jäine hingus. Jajaa, muidugi ma lähen õhtul välja vaatama, kellele müts vaja ööseks pähe panna.
Aga veel mõned pildid. Võrratu väike pisiputk. Kasvab aeglaselt, kuid kui kuskil kanna kinnitab, siis on kevadel peenra ehe.

Kerapriimulad luusivad mööda aeda ringi. Üks maheroosa seemik.

Kohustuslik aardepilt ka. Eelmisel aastal oli jagamise peale pahane ja üldse ei õitsenudki. Sel aastal on juba jälle traksis.
Kogematane segasevõitu ilupilt siberi koerahambast, kuhu isegi prügikast peale on jäänud
Kivila on metsade lehtimise aegu kõige värvilisem
Viie päeva pärast algab puhkus. Jee! :)


4 comments:

  1. Hea, et keegigi natukenegi vihma sai. Meie kuivame, istutada ei julge. tibul on korralik lastetuba olnud, et oskab külalisi vastu võtta :D, Pisiputk on täiesti ulmelist värvi aiasukas ja tegeleb täitsa korralikult isekülviga. lasku käia

    ReplyDelete
    Replies
    1. Vihma tuli niipalju, et lõi üheks päevaks tolmu kinni. Aga siis jälle põud edasi.

      Delete
  2. Inimesed (loe: aednikud) on imelikud. Fännavad selliseid taimi, mille õitsemist saab natuuris vaid paar päeva imetleda, parem veel kui päikesepaistel. Kui õitsemise haruldane hetk tabatud, peabki otsekohe pildile võtma, sest mine tea kas järgmisel aastal need tunnid tööajale ei satu ja jääb üle vaid vanu pilte vaadata ning uut hooaega oodata.

    ReplyDelete
  3. Nii on. Muide, ega iirised paremad ole. Ikka ka üks õis heal juhul päevake paar peal. Ja kui see on ainus õis...Iirised ja päevaliiliad muidugi pilvitusest ei hooli ja õitsevad iga ilmaga.

    ReplyDelete