Teisel novembril teine lumi.

Seekord juba vastikum. Õhtul läks korralikult miinusesse, kohmetas viisipäraselt maapinna ja siis lumi peale. Tore. Eriti külm ei ole, -3,8, kuid hästi jäine. Kohe selgub ka mis võimalused on täna auto käivitamiseks. Aku on vana ja miinuskraadidega tõrgub korralikult.
Hommikul oli meil lumemuinasjutt kuni rõduaknani, eks öösel ilmselt tuiskas ka. Lumes oli kassi istumise jälg, niuks...Bond-lollike küsis õhtul välja ja veetis öö õues. Kasuka poolest pole muret, see on tal uhke, aga eks tegi tuisk tuska tallegi. Käis öösel akna taga istumas, aga tema ju vastu akent hüpata ei oska.
Härra Tibu kiikas hommikul rõduukse vahelt välja, vaatas mulle otsa ja kobis tagasi. "Ma proovin hiljem uuesti, ehk see unenägu on siis läbi."

Kellakeeramise aegu

Eile oli mõnus päikesepaisteline oktoobrilõpu laupäev peale vihmast, sombust ja korra isegi lumist nädalat. Jah, oli soe, kindlasti üle kümne kraadi.
Tegime aias natuke metsa ja võtsime kaks teeäärset astelpaju maha. Tulemuseks oli metsik hunnik okkalisi oksi sillutisel ja kena valge nurgake aia ääres.

Kogu protseduur koos okste elimineerimisega võttis kamba peale umbes kolm tundi aega, aga see on alles jäämäe tipp. Jah, enam ei saja alpikaljule astelpajulehti ja õhtune pöörane tuul puhastas kivide vahed suuremast prahist, kuid võitlus põhilise juurevärgiga  ootab kevadel alles ees. Nii võimas maaalune võrgustik kergelt alla ei anna. Saab näha palju sellest alpikalju sisse on pugenud. Hoolimata juuretõkkest jne. Sest teises alpitaimede alas on nad ka juba sees. Siis kunagi, olles veel algaja astelpajukasvataja, oletasin naiivselt, et läbi ehitusprahist koosneva kiviklibumassi astelpaju juur ei lähe ja teisele alpialale juuretõket ei pannud. Aga läheb ikka küll. Alguses otsib teed peenike niidike, mis toitu leides pinnale vupsab ja taime moodustab. Edasi hakkab emapuuga siduv niidike jämenema ja sellest saab juba julgem ja ülbem juurikas mis oma jõu taas otsiva narmakesena taimest edasi suunab. Viis aastat petlikku rahu ja kena käitumist ning kuuendal metsik maast väljahüppamine igal pool, isegi teisel pool aeda, parkimisplatsil läbi kinnitambitud asfaldimassi. Rääkimata hea mullaga lähematest peenardest. Näitlik õppetund, mis kõlab umbes nii - kui tahad astelpaju kasvatada, siis istuta ta teisele poole jõge!
Aga marjad olid ju head...
Samas on meie puukesed viimased 2 aastat marjade kasvatamiseks ette nähtud energia turismiks ja laiali kolimiseks ära kasutanud ning viljapuudena mõttetuks muutunud.
Tänane erineb eilsest väga. Öö läbi tantsisid Tuul ja Vihm õues pahelisi ringmänge, maja kellad näitavad kõik eri aega ja eile väljas ringi kõõlunud kassid on hästi nunnult toas. Viimasena tuli varahommikul Bond, kasukas läbimärg ja silm ümmargune. Nojaa, hiirejaht sügistormis või puhus puuriidast tuul lihtsalt hästi läbi.
Astelpaju tükeldades märkas silm aias ka paari toredat värvilaiku. Heitlehistel rododel on ilus sügisvärv

Selene acaulis `Francesca`

Jaapani enelas

Siil-aruhein säilitab sügisel erkrohelise värvi

Võnk-pärgenelas

Epimedium grandiflorum `Higoense`

Chiastophyllum oppositifolium 'Variegata' , kõrval on näha, et ka kõige vastupidavamad hostad on alla vandunud.

Helmikpööris `Caramel`

Helmikpööris `Hollywood`

Palmilehine tarn `Variegata`

Palu-näsiniin `Variegata` üks oks otsustas õitseda, aga eriti hea mõte see küll ei ole.

Esimene lumi.

Maa on valge. Sajab lörtsisegust miskit, mis asfaldile jõudes ära sulab. Temperatuur on pluss null.
Kui seni veel silm aia poole kõõritas ja soojemate ilmadega oleks nagu tahtnud ikka veel ühte ja teist, siis nüüd võib ametlikult hooaja lõpetatuks lugeda. Lumme sorima minna ikka ei sobi.
Noojah, egas midagi, tere vaibavabrik! Mingeid kuhilaid plaanis kududa ei ole, aga esimene saab Mildale ja siis kevadeks üks lubatud ja soolaleivaks üks lilla-kollasega ja siis võib muude värvidega ka mängida. Ja palju häid raamatuid. Tere talv!:)

Pilvine ja jahe

Nädalavahetuseks keerati päike maha, eile tibutas isegi vihma. Muld oli täitsa sula, aga ega miski õue ka ei kutsunud. Vaatasin ühest aknast kuidas tuul kõrgete kaskede latvu väntsutas ja teisest aknast seda kuidas äsja maha pandud sibullillede koha peale kenasti kuhil puulehti oli sopsatanud ja kolmandast aknast, et selle paar potti taimedega peaks mulla sisse kaevama, aga muuga on nigu on.
Nimelt on plaan tänavu jätta pealsed lõikamata ja lehed peenardele. Et kuis `on kui sedasi teha? Mulle meeldib kui kevadel on puhtand, kuid eks märtsis ole aega riibuda küll.
Mis aga kindlasti praegu ära tuleb teha on hiina õisenela hõredamaks lõikamine, ebajasmiin on ka liiga tihedaks läinud. Mairoosi tuleb vanade okste osas õgvendada ja astelpajud päris maha võtta.
Aga ehk tuleb veel mõni päiksepaisteline nädalavahetus. Õhtuti läheb nüüd juba päris vara pimedaks.
Varahommikul +1,1.

Päeval päike...

...ja öösel hallad. Eile -6 ja täna hommikul -4,8.
Päeval paistab küll hele päike, mis isegi soojendab kui otse peale paistab, kuid varajualal on maa juba ca 5 cm sügavuselt jääs.
Istutasin eile viimased sibulad maha. Paar botaanilist nartsissi. Alguses tegi labidas vastu mulda kõll! ja seda polnud sugugi kena kuulata. Õnneks oli allpool siiski veel sula.
Kassirahvas on äärmiselt kodune.
Ka Bond on mõistuse pähe võtnud ja vabahärra kombed mugavuse vastu vahetanud. Toas on palju mõnusam magada kui külmas niiskes puuriidas. Nädalavahetuseks lubatakse ka midagi lörtsitaolist. Eks ta ole. Sügis süveneb.

Eila veel...

Alles see oli kui siblid natuke midagi aias, aga siis jälle tuppa, toas on hea soe. Saab kohmetanud sõrmed üles sulatada, saab aknast vaadatud, et pagana ilus on veel kui öökülm pole korralikult üle käinud. Sügisesel aial on oma värvid ja oma võlu.
Ja staarideks olid tõusnud need, kes suvel paduõitsejate vahel eriti millegagi silma ei paistnud. Näiteks sellised kõrged ja ka verevad kukeharjad, kelle lehed suudavad ka peale külmade udude öid ja koerailmu ilusaks jääda. Hostad, kes ei hääbu enne kui tuleb öösiti miinus 5. Helmikpöörised, kes suudavad särada kuni kevadpäike nad närutab. Ja need mõned üksikud kanged ja vaprad, kes jahedas oktoobris kasina päikese all end mõnuga välja sirutavad ja elu naudivad.
Veel pühapäeval sai hulgem sibulaid maha pandud. Ja kaks kuldset sussi sireli alla istutatud.
Aga alates esmaspäevast on öökülmad tasapisi võimust saamas ja aed hakkab unne vajuma. Esmaspäeval läksid hostad (-4,1) ja täies õies lursslill muutus kõhklevaks.
Teisipäeval lasi karvane viirpuu lehed maha (plärts!) (oli -5,5).
Täna varahommikul maa valge ja -6,1.
Kui öösiti võidutseb Urr, siis päevad on suhteliselt soojad ja pilgeni kuldset päikest täis. Madalalt ta käib aga kaifkaif, ikkagi päike. :)

Esimene öökülm.

Termomeeter näitas pluss 1,8, aga auto oli reetlikult jääs. Tegelikult ei tee väike öökülm veel midagi, aga ilmselt on aeg nüüd juba sealmaal, et neid hakkabki olema. Oli ilus pikk suvi ilusa sooja ja pika sügisega. Ehk tuleb öökülma peale ka kena päiksepaistelist ilma. Praegu on igatahes küll vaikne ja selge. Härra Tibu keeldus tuppa tagasi tulemast ja jäi verandale tähti vaatama. Lootusetu esteet.:)