Eriti nirvaana aeg

Päike paistab, kuid õues ei ole troopika. Muld on põhjalikust vihmast korralikult niisutatud ja kasta pole vaja. Kõik mis mulda paned, läheb kasvama. Rõõmu teeb, et hiina sidrunväändikul on esimest aastat viljad peal. Arbuus kasvukas tegi esimese õie ja jaanipäeva paiku on oodata uusi pojengiõisi. Tavaline nädalavahetuse menüü: natuke rohimist, natuke peenhäälestust, äraõitsenud õite eemaldamine ja mõnusad veranda veerandtunnid. Suvi ju. :)
Kenapilt poseerivate laukudega

jumalik sinine kollasel, ei saa üle ega ümber, andeks kui mõned pildid korduvad :)

Esiplaanil trompet-paradiisea, tagaplaanil valge moosesepõõsas

veel lauke

Hispaania ebahüatsint

Varjumäng

prügikastist valge nõmme-liivateeni

Pastell

Aqalegia bertulonii

Selaginella borealis moodustab salapäraseid huvitava struktuuriga püstiseid varsi

Alyssum spinosum

Poole juuni peal

Sellel nädalal oli normaalne suvi. Selline nagu ma lapsepõlvest mäletan. Väheke tuuline, muretute valgete rünkpilvedega ja mitte eriti kuum. Eelmise nädala vihmast oli meie liivase mulla jaoks vähe. Kastsin istutusi, roose, pojenge ja õitsejaid. Kastsin esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval. Uskumatu kuidas tuul ja päike viimsegi niiskuse viivad. Hoolimata reedesest vihmast vajusid Spinnakeri lehed juba paari päeva pärast longu. On viimane aeg hakata oma mulda savisemaks timmima.
Kolmapäeval toimus suhteliselt spontaanne jalgratta-lilleralli Saku peal ja neljapäeval oli futulandis aiapidu. Neljapäeva hommikul sadas maha suur sirge vihm, mis kestis poole päevani. Siis puhus klaariks, külalistele näitas aed end parimast küljest - päike paistis, liblikad lendlesid ja linnukesed siristasid, õhtul tuli jälle paksu vihma. Nii paksu, et sillutis ei suutnud vastu võtta ja nõmme-liivateede vahele tekkis lomp. Seda oli päris imelik vaadata, sest sillutise all pole mulda vaid liiv ja kivid. Nädala alguse pildirida:
Sulnis kooslus tradeskantsia, hosta ja murulauguga.

Õrnroosad seemnekülvi incarvillead.

Incarvillea zhongdianensis, imeväikesed lehed ja suur õis

Asperula sintenisii

Kimpkellukas

Jänesekapsad

Dianthus arpadianus

Suvine kivilapilt

 Külmakandi rõõmus esieksoot, Euryops acraeus

Asperula nitida

Lõpuks ometi õiges kohas

Kuumalaine

Kuumalaine ajal avaneb rekordkogus õisi, ühed kuhtuvad, teised alustavad: Sprengeri tulp

pojeng Red Charm

Kõige ilusam tulikas aias. Tervitused Merikesele! :)

Valge murulauk

Incarvillea chongdianensis

Selle nädala troopikakuumus ja kuumarekordid päädisid päris kena vihmaga reede õhtul. Pole midagi paremat kui koos kassiga verandal vedeleda ja vaadata kuidas su janus aeda hakatakse kastma. Esimene pilv lõi tolmu kinni, teine kastis juba korralikult. Ilus. Aga olnud kuuma tõttu on jälle selline tuttav tunne, et kui nüüd kõik asjad korraga ära õitsevad, mis siis ülejäänud suveks jääb?
Täna on jälle 28 kraadi varjus. See vihma asi võiks rituaaliks kujuneda.
Tänased pildid.
Incarvillea younghusbandii on aias kaks talve olnud. Eelmisel suvel oli ta viletsake. Vahetasin mulda ja kasvukohta. Näis, et meeldis talle.

Kivilakribusid veel: keraslill `Nana`

Veronica oltens

Veronica prostrata `Nana`, tume kimpkellukas ja penstemon barretiae

Euryops acraeus

Kaljude vahelised teerajad kipuvad ka viimasel ajal ära haljastuma

Algab nelkide aeg

ka valge on puhkenud

Kingalilled hullavad peenras.

Asperula boissieri

Asperula sintenisii

Arenaria purpurascens

 

Tere, Juuni! :)

Juunitada on hea. Kui lähiajal aeda lähen, on vaid rohimine, toestamine ja sõda lehetäidega. Muus osas on tööde listis rahu ja vaikus. Kõik pöörasused on tehtud ja rohkemgi veel.
Seda pole selles aias veel enne juhtunud, et kõik probleemid ühe puhkusekuuga  lahenduse leiavad. Aga kuna suuremat mulla ja kivide lappamist ei olnud, siis võis nn "peenhäälestusega" (mõned ümberistutused, mullaparandused, sildivahetused jne) tegeleda ja seda ma tegingi. Üldkokkuvõttes oli hea kevad. Küll kohati natuke kreisi aprillikuise kuumalaine ja maialguse lumega, rääkimata öökülmadest, kuid lõppkokkuvõttes ikka parem kui eelmise aasta põud.
Praegu on aias see nn "pärast tulpe" aeg. Kohutavalt entusiastlikult alustasid õitsemist laugud, osad kullerkupud juba lõpetavad, murtudsüda seab õisi, käpalised alustasid, rodod on lahti, kivilates on päris kirev ja pisikesed iirised avanevad ükshaaval.
Kõige pisem iiris on tõeline ime. Tervitused Hellele! :)
Iris pineticola

Käpalised, kahest on saanud kolm

Pirakas priimula

Penstemonid on minu minimaastike jaoks pisut liiga võimsad, aga väidetavasti on neil pikk õitseaeg. Penstemon davidsonii

Vaade Libertyle

Kaks kollast

Padjandfloksid on ägedad ja õitsevad kaua, Phlox caespitosa Zigeunerblut ja Phlox bifida Ralph Haywood

Penstemon barretiae

Dianthus subacaulis

Autumn Frostil on kaks puhaskollast lehte. Tore anomaalia. Huvitav kas ka järgmisel suvel? 

Tundrakanarbike nurgake

Bergeeniate hõlma all on veel käpalisi. 

 Ulmus parviflora `Geisha`. Talvitus päris hästi.

Ulmus davidiana pygmaea on ka täies elujõus, kuid kasvult poole tikutoosi suurune

Hiline ja õierikas, epimeedium `Amber Queen`

Polemonium boreale

Kaljudel on õisi, penstemon, kimpkellukas ja mailane

Zero

Lemmikpriimula `Francesca`