02.01 Uus aasta algas mamma jaoks palderjani hankimise retkega, sest "kass pidavat hinge seest sööma". Ma pole uurinud, mis kujul seda apteegis müüakse, igatahes mamma naases võidukalt ja Härra Tibu magab peatäit välja. Kui nad mõlemad seda niiväga kaifivad, las siis olla pealegi. Bondi peale mamma kallist rohtu raisata ei raatsi, ikka ainult oma "Valgekäpale".
06.01 Selle aasta esimesel nädalal on juba terve kuu normi jagu päikest näidatud. Eilegi säras taevakuldaja terve päeva rõõmsalt ja pilvitult. Lund tuleb ka vahel, aga järg on segamini läinud, et kas viies või kuues lumi. Loomulikult on kõik need lumed ka kenasti õhtuks ära sulanud nagu vaja. Aednikud räägivad, et hea aeg aiatöödeks, mõni kaevab uute peenrade jaoks maad, mõni müttab uudismaal. Olen isegi kerget kiusatust tundnud minna ja teha see trepikõrvane alpikalju ükskord ometi suuremaks, aga ainuke, mis tagasi hoiab, on see, et ei taha puhkerežiimis olevaid taimi eksitada. Sealt tuleb paar tegelast siiski välja kaevata ja ümber istutada, kuid see on kevadine teema.
08.01 See nädal on meil pluss 2 kuni pluss 7. Täna puhub kõva tuul.
09.01 Päikepäikepäike, pluss 5. Selline kena päiksehele jaanuar. :)
No esialgu. Sest ma olen jätkuvalt oma väiksel arvamusel, et jaanuari lõpp, veebruar ja märts võivad tulla märksa lumisemad.
Kassid naudivad sooje öid ja see on mõnevõrra tüütu, sest keegi peab ka öösel verandaust avama ja sulgema ja avama ja sulgema ja avama ja sulgema ja unemati ei suhtu sellesse sugugi hästi. Viimastel öödel olen Härra Tibul lihtsalt paar tundi ukse taga laamendada lasknud, sest see katab kenasti selle aja mis ta oleks toas kügelenud ja siis jälle õue küsinud. Nii et two in one. Ning kui õueküsimine jutuks tuli, siis tähendab see seda, et kaheksakilone kass hüppab sulle põrandalt makku või jookseb nagu jõehobu üle tagumiku. Kunagi nii taktitundelisest kassiisandast on saanud morn keskealine pohhuist. Kui kass tahab, siis peab saama. Ja KOHE! Eks välja saabki, aga sisse siis natuke vähem, sest meile unematiga sobib nii paremini.
11.01 Miinus 6, härmatis, päike. Härra Tibu küsib hommikul õue ja vupsab kohe esimesel võimalusel tuppa tagasi, kerge õudus silmis. Oli see vast jube!
Odot, las ma ennustan, nüüd saab jälle öösiti rahulikult magada, sest õue minnakse külmakraadide puhul ainult viimases hädas. :D
Sellega asi muidugi veel ei lõpe, sest isand Tibu lööb mulle küüned kintsu ja küsib uuesti õue, endal on jalad risti. Jah, siva ukse juurde, sest nüüd pole nalja. Tibu vaatab mulle õuest läbi klaasi otsa. Kassa ikka teed mulle ukse kohe lahti kui ma tagasi tulen? Teen, teen.
Tore plaan natuke aiaporis sonkida on ka tühistunud, sest maa pealmine kiht on külmunud ja õues on tõesti vastik. Kaon sügavasse raamatuauku. Loen, magan ja loen jälle. Niisugune laupäev.
12.01 Laupäeva õhtul alanud tormituuled tühistavad külmakraadid ja varahommikul on õues 4-5 kraadi sooja. Lausvihmad ja tugev tuul kuni õhtuni. Raamatust ei saa ka sel päeval nina välja. Laiskuse Talihari...või lihtsalt nii hea raamat.
Akna all paistab mustaval mullal täpike kollast! Ei ole olemas! Talvine lumekupp juba väljas. Näen kolme õit. Lühikesed nad ju veel on, aga teoreetiliselt võiks aiahooaja avatuks lugeda. :)
Järgmisel nädalal aiaringi tehes avastan peale lumekuppude kolletuse veel musta lumeroosi täies õies olevat. Ja ümaralehisel alpikannil on klaasi all õienupud. Üldiselt kipub olema vihmane, kuid vahepealt siis ka mõni heledam päev. Päike soojendab juba mõnusalt.
16.01 jookseb mu jalust maha kena lopsakas viirus. Ei mäletagi millal viimati sääraselt. Tõbi on pikaldane ja tüütu. Palju kuuma teed, köha, palavik, kurgukaagid, kodune režiim ja juturaamatud.
Kabedamaks muutudes hakkan kuuendal päeval tasakesi vaibalõngu kerima. Härra Tibu on terve päeva õues veetnud (päike ja pluss 5) ning avastab tuppa tulles, et terve põrand on lõngakerasid täis. Ohhohhoo! :) Tõbras kargab nelja jalaga keset seda keelatud maad nagu ulakas koolipoiss, ootab ära reaktsiooni (kärisevjäme gripine hääl TIBUUUUU!!!!!), triblab ühe keskmise keraga rõduukseni, teeb eblaka kaelamurdva pöörde, viskab selle käest, kappab müdinal teisele korrusele ja kraabib üleval trepiposte (Kassi päev on korda läinud!). Tegelikult, nüüd juba suhteliselt soliidses vanuses looma jaoks (10,5 kassiaastat olevat umbes nagu 58 inimeseaastat) ei ületa lõngakerad enam uudisekünnist, kuid perenaisele närvikõdi teha ju ikka võib.
Bond on praktiline mees ja magab terve selle ilusa päikselise päeva mu selja taga maha.
22.01. On ka päike ja jätkuvalt plusskraadid. Õues on pluss 5, teen väikse aiaringi, uurin murelikult ninakesi ja tuvastan, et üks kivirik näitab juba värve. Vara, kullakesed, vara. Külmaga kogenud varakevadiste sibullillede pärast ma ei muretsegi, pigem võivad taevas ootava talve käes viga saada just need lollikesed, kes arvavad, et oo, oleks nagu aprill, puhkeme!
Asja käigus rohin ära juba mitu nädalat tohutult närvidele käinud umbrohu, mis aknast näha on. Rohimiseks ei saaks seda nimetada, pigem oleks võinud võtta väikese reha ja riisuda. Umbrohi talvel eriti ei juurdu, kuid seemneid suudab valmistada. Just sellepärast käis eriti närvidele, et seemned ka juba peal. Rohimine võtab aega kõigest 10 minutit, aga juba on toss väljas. Kähku tuppa tagasi.
23.01 Selle talve öökülmarekord -7,4. Päike. Hommikul on maa krõnksuks külmunud ja kassid õue ei trügi. Õhtuks on maa jälle sula. Esimene päev paremuse poole, tõbi on hakanud taanduma.
25.01 Päike, päike, päike! Avastan, et näsiniinel on üks õis lahti ja sügislill `Alboplenum`hakkab maa seest välja ronima. Kuna ta sügisel ei õitsenud, siis teeb nüüd jaanuaris kõik tasa. Ainus võimalus, et pean ta maa seest välja kangutama ja potti panema enne kui külmaks läheb. Ja vat kas ikka läheb üldse tänavu külmaks? Enne polnud nagu kahtlustki, sest mingi tali on meid jaanuari teisel poolel ikka tabanud, kuid nüüd enam ei teagi. Varsti on veebruar käes, lumikellukesed ka juba maa seest väljas ja kuu aja pärast võiks nad juba päris hästi pildile sobida.
26.01. Ei midagi erilist, tavaline selle aasta jaanuar. Pilvine taevas, pluss 4 ja Härra Tibu magab peatäit välja.
Sunday, January 26, 2020
Friday, January 24, 2020
Aasta 2019 kokkuvõte.
Jaanuar: külmetamine, vigisemine, soojade asjade kudumine, ning palju viunu talve erinevate omaduste üle, mis ei ole loomulikult mitte positiivsed. 25.01 on selle talve külmarekord -25,6 ja lumega on ka kõik hästi. Vaibavabrik töötab laisalt ja katkendlikult kuid mis lonkab, see käib. Tublidusepuhangud vahelduvad talvedepressiooniga või mis see muu ikka on..
Veebruar: Elu läheb kuidagi korraga eriti käima. Kuu alguses on Suur sula, käime Soomaal nimepanekul ja katsikul, laps saab nime soos, kingime lambanaha ja hõbedat, piiga nimi saab olema Rabarüü.
8, 9, 10 veebruar on Suur sula, lumi sulab kohinal. Vähemaks, kuid mitte päris ära. Valgust on juba päris hästi. Terve veebruar on mahe ja mänguline. On sulasid, on päikest. Elukesel pole enam viga midagi. Selline mahemõnus tali.
Märts: Märtsi alguses läheb jälle külmaks. Korra on isegi -21 ja lumepuudust ka ei ole. Kuna kevad on juba käega katsuda, siis eriti ei koti. Pealegi on külvamise aeg. Kuid algab ka see iga-aastane tavaline märtsitants - päeval päike sulatab ja öösel pakane külmetab.
Alates 13.03 läheb soojaks. 16.03 arvab aednik, et nüüd on küll kevad käes ja 20.03 puhkeb sügislill `Tivi`.
Head ajad on alanud! :)
22.03 on kivila sulanud ja umbes sel ajal korjan ka katteklaasid ära.
Aprill: Õnn on täiega õue peal. Aprilli alguses on päeval 8-12 kraadi sooja, kuid öökülmad on karmid, kuni -5. Kevadised sibullilled saavad sellega hakkama, kuid külve peab ööseks tuppa tooma või katma. 10.04 tuleb paks kord lund maha. Ikkagi nagu aprill või.
Aprilli lõpp meenutab küll suve, õhtul kell 18 on õhus veel 13 kraadi ja põud hakkab vaikselt liiga tegema. Cyclamen coum õitseb ja selle üle on suur-suur rõõm.
28. aprill - jätkuvalt suvi, antakse head sooja vihma, metsad löövad kahe päevaga rohetama. Tohutu õitseng aias.
Mai - Esimesel nädalal tuleb koos vihma ja rahega ka lund. Alates 9 maist lakkavad öökülmad. Õiemaraton jätkub. 2015 sügisel aeda istutatud ploom Victoria õitseb nagu hull, esimest korda niimoodi. Puhkuse lillerallid Milda juurde ja Viljandimaale ning aia puhkemise nautimine. Maikuu on mu lemmikkuu.:) Öökülmad jälle 15 ja 16.05, aga meite kandis on nad suhteliselt leebed ja viljapuude õisi ei ohusta.
17.05 tuuakse küttepuud. Hea naabrinaise abiga saame küttepuud ühe päevaga katuse alla. 20.05-22.05 on varjus +27, mesilased sülemlevad massiliselt. Mai lõpp on jahe ja vihmane (7-14 kraadi).
Juuni - Juuni esimene nädal on kuum, varjus kuni 28 plussis. Vihma tuleb ka, kuid vähe.
Juuni teine nädal on mõnusalt paras, on tuult ja päikest, kuid põud teeb kõvasti liiga. Sajab umbes kord nädalas, kuid liivase maa jaoks on seda vähe.
Jaanipäev - pojengivaimustus saavutab lae, sest nii vanemad kui ka eelmisel suvel aeda tulnud pojengid näitavad õisi ja see on ikka võimas küll. Suvi on jätkuvalt mõnusalt mittekuum ja laseb aias toimetada.
Juuli - Roosid ja liiliad. Eriti roosid, sest peale talvitumist loetakse tibusid. Aga kõik on alles ja kõik väga tublid õitsejad. Ma olen oma "roosiaiast" kõrvuni sisse võetud. Vihma hakkab tihemini esinema ja põud ei kollita enam endisel määral. Poolest kuust võib kliima kohta öelda rahumeeli, et parasniiske. On päikest, on vihma, kõik kasvab nagu mühin. Niiske muld laseb teha massiliselt ümbertõstmisi. Paraadpeenra ümberkujundamine. Kuu lõpus alustavad floksid.
Juuli lõpus on suve tippsündmus - Aalujate kokkutulek ja see toimub Rahutu Rahmeldaja juures. Head sõbrad ja ilus pidu.
August - Vana katusealuse lammutamine. Sünnib koht kahe tikripõõsa jaoks. Metsikult palju roose, liiliaid ja flokse. Päevaliiliatest rääkimata. Augusti teisest nädalast hakkab tihemini sadama ja kuni viimase veerandini on suhteliselt vihmane. Lilleralli Neemele kive korjama ja peatus kaunis villas, maalesõit ja Lapse sünnipäev. Ploom Victoria on üleni vilju täis, esimesed valmivad augusti lõpuks. Augusti viimane nädal on leitsakuline, 17 (öösel) kuni 27(päeval). 31.08 on võimas suvelõpukontsert laste juures Kasispeal.
September - Võtame haltuura (elupuuheki istutamine) ja teeme selle nädalaga ära. Septembri alguses on hoovihmad suhteliselt igapäevane nähtus. Tuleb ka leitsakut ette. 15.09 on Võhma Juurikas. Paduvihmane kuid ikkagi viimseni äge üritus. Peale seda sajab vahelduva eduga kuni kuu lõpuni.
19.09 esimene öökülm ja öökülmad kuni 23.09. Peale öökülmu põgus vananaistesuvi.
Cyclamen hederifolium õitseb. Ilus.Häppi. :)
Oktoober: - Vihmad, sööstaiandus ja ülekohtuselt kiiresti vähenev valge aeg. Mägileesikas värvub. Kesselringi liilia 2 sibulat on elus ja tugevad, õisi võib juba loota ehk ülejärgmisel suvel. On soe (kuni +11), kuid sajab. Oktoobri lõpus on vaja soetada veel mõned ilupuud ja põõsad, mis ma koos pottidega maasse kaevan ja kuuseokstega kurjade ilmade eest katan. 30.10 on esimesed tõsised öökülmad kuni -6.
November algab suhteliselt soojalt. Vahepeal mõned hallaööd ja siis jälle kuni pluss 6. Rehitsen aeda, lõikan viimaseid pealseid ja alustan hommikukõnniga. Ikka viitsimist mööda. Hommikuti 1-2 km kiirkõndi metsas. Mõni päev jääb vahele ka. Poolest novembrist tabab meid soojalaine ja imesta või ära imesta kuid autotermomeeter näitab pluss 10. Novembri lõpus külmub maa mõneks ajaks ära kuid see on mööduv nähtus. Isegi lumi sajab maha. Seda heledat aega kaua ei ole.
Detsember. Detsembri alguses on ka paar lumist päeva kuid see sulab kõik ära. Ja kuni järgmise lumeni, selline sula ja lume tants. Sakus muidugi nii kergesti ei sula. Maa on kuu lõpupoole ikka 4-5 päeva valge. 13.12 otsustame, et aeg on jõulutuled ülesse riputada. Mitte, et sellest kuidagi valgemaks läheks, aga midagiGI, kohutavalt pime aeg. Detsembri lõpus lähme naabrinaistega Kakerdaja rappa. Ilus päev rabataeva all. Kuid uskumatult palju inimesi. Parkla meenutab selveri oma, nii autosid täis on see. Mõnus pikk jõulupuhkus. Teen selle ajaga kolm vaipa, need leiavad kohe endale kodu Lapse juures. Palju toredat materjali on kogunenud kahe jõudeaastaga, kus vaibavabrik väga laisalt töötas. Ja ongi vana aasta viimane õhtu. Trahh, põmm! :)
Veebruar: Elu läheb kuidagi korraga eriti käima. Kuu alguses on Suur sula, käime Soomaal nimepanekul ja katsikul, laps saab nime soos, kingime lambanaha ja hõbedat, piiga nimi saab olema Rabarüü.
8, 9, 10 veebruar on Suur sula, lumi sulab kohinal. Vähemaks, kuid mitte päris ära. Valgust on juba päris hästi. Terve veebruar on mahe ja mänguline. On sulasid, on päikest. Elukesel pole enam viga midagi. Selline mahemõnus tali.
Märts: Märtsi alguses läheb jälle külmaks. Korra on isegi -21 ja lumepuudust ka ei ole. Kuna kevad on juba käega katsuda, siis eriti ei koti. Pealegi on külvamise aeg. Kuid algab ka see iga-aastane tavaline märtsitants - päeval päike sulatab ja öösel pakane külmetab.
Alates 13.03 läheb soojaks. 16.03 arvab aednik, et nüüd on küll kevad käes ja 20.03 puhkeb sügislill `Tivi`.
Head ajad on alanud! :)
22.03 on kivila sulanud ja umbes sel ajal korjan ka katteklaasid ära.
Aprill: Õnn on täiega õue peal. Aprilli alguses on päeval 8-12 kraadi sooja, kuid öökülmad on karmid, kuni -5. Kevadised sibullilled saavad sellega hakkama, kuid külve peab ööseks tuppa tooma või katma. 10.04 tuleb paks kord lund maha. Ikkagi nagu aprill või.
Aprilli lõpp meenutab küll suve, õhtul kell 18 on õhus veel 13 kraadi ja põud hakkab vaikselt liiga tegema. Cyclamen coum õitseb ja selle üle on suur-suur rõõm.
28. aprill - jätkuvalt suvi, antakse head sooja vihma, metsad löövad kahe päevaga rohetama. Tohutu õitseng aias.
Mai - Esimesel nädalal tuleb koos vihma ja rahega ka lund. Alates 9 maist lakkavad öökülmad. Õiemaraton jätkub. 2015 sügisel aeda istutatud ploom Victoria õitseb nagu hull, esimest korda niimoodi. Puhkuse lillerallid Milda juurde ja Viljandimaale ning aia puhkemise nautimine. Maikuu on mu lemmikkuu.:) Öökülmad jälle 15 ja 16.05, aga meite kandis on nad suhteliselt leebed ja viljapuude õisi ei ohusta.
17.05 tuuakse küttepuud. Hea naabrinaise abiga saame küttepuud ühe päevaga katuse alla. 20.05-22.05 on varjus +27, mesilased sülemlevad massiliselt. Mai lõpp on jahe ja vihmane (7-14 kraadi).
Juuni - Juuni esimene nädal on kuum, varjus kuni 28 plussis. Vihma tuleb ka, kuid vähe.
Juuni teine nädal on mõnusalt paras, on tuult ja päikest, kuid põud teeb kõvasti liiga. Sajab umbes kord nädalas, kuid liivase maa jaoks on seda vähe.
Jaanipäev - pojengivaimustus saavutab lae, sest nii vanemad kui ka eelmisel suvel aeda tulnud pojengid näitavad õisi ja see on ikka võimas küll. Suvi on jätkuvalt mõnusalt mittekuum ja laseb aias toimetada.
Juuli - Roosid ja liiliad. Eriti roosid, sest peale talvitumist loetakse tibusid. Aga kõik on alles ja kõik väga tublid õitsejad. Ma olen oma "roosiaiast" kõrvuni sisse võetud. Vihma hakkab tihemini esinema ja põud ei kollita enam endisel määral. Poolest kuust võib kliima kohta öelda rahumeeli, et parasniiske. On päikest, on vihma, kõik kasvab nagu mühin. Niiske muld laseb teha massiliselt ümbertõstmisi. Paraadpeenra ümberkujundamine. Kuu lõpus alustavad floksid.
Juuli lõpus on suve tippsündmus - Aalujate kokkutulek ja see toimub Rahutu Rahmeldaja juures. Head sõbrad ja ilus pidu.
August - Vana katusealuse lammutamine. Sünnib koht kahe tikripõõsa jaoks. Metsikult palju roose, liiliaid ja flokse. Päevaliiliatest rääkimata. Augusti teisest nädalast hakkab tihemini sadama ja kuni viimase veerandini on suhteliselt vihmane. Lilleralli Neemele kive korjama ja peatus kaunis villas, maalesõit ja Lapse sünnipäev. Ploom Victoria on üleni vilju täis, esimesed valmivad augusti lõpuks. Augusti viimane nädal on leitsakuline, 17 (öösel) kuni 27(päeval). 31.08 on võimas suvelõpukontsert laste juures Kasispeal.
September - Võtame haltuura (elupuuheki istutamine) ja teeme selle nädalaga ära. Septembri alguses on hoovihmad suhteliselt igapäevane nähtus. Tuleb ka leitsakut ette. 15.09 on Võhma Juurikas. Paduvihmane kuid ikkagi viimseni äge üritus. Peale seda sajab vahelduva eduga kuni kuu lõpuni.
19.09 esimene öökülm ja öökülmad kuni 23.09. Peale öökülmu põgus vananaistesuvi.
Cyclamen hederifolium õitseb. Ilus.Häppi. :)
Oktoober: - Vihmad, sööstaiandus ja ülekohtuselt kiiresti vähenev valge aeg. Mägileesikas värvub. Kesselringi liilia 2 sibulat on elus ja tugevad, õisi võib juba loota ehk ülejärgmisel suvel. On soe (kuni +11), kuid sajab. Oktoobri lõpus on vaja soetada veel mõned ilupuud ja põõsad, mis ma koos pottidega maasse kaevan ja kuuseokstega kurjade ilmade eest katan. 30.10 on esimesed tõsised öökülmad kuni -6.
November algab suhteliselt soojalt. Vahepeal mõned hallaööd ja siis jälle kuni pluss 6. Rehitsen aeda, lõikan viimaseid pealseid ja alustan hommikukõnniga. Ikka viitsimist mööda. Hommikuti 1-2 km kiirkõndi metsas. Mõni päev jääb vahele ka. Poolest novembrist tabab meid soojalaine ja imesta või ära imesta kuid autotermomeeter näitab pluss 10. Novembri lõpus külmub maa mõneks ajaks ära kuid see on mööduv nähtus. Isegi lumi sajab maha. Seda heledat aega kaua ei ole.
Detsember. Detsembri alguses on ka paar lumist päeva kuid see sulab kõik ära. Ja kuni järgmise lumeni, selline sula ja lume tants. Sakus muidugi nii kergesti ei sula. Maa on kuu lõpupoole ikka 4-5 päeva valge. 13.12 otsustame, et aeg on jõulutuled ülesse riputada. Mitte, et sellest kuidagi valgemaks läheks, aga midagiGI, kohutavalt pime aeg. Detsembri lõpus lähme naabrinaistega Kakerdaja rappa. Ilus päev rabataeva all. Kuid uskumatult palju inimesi. Parkla meenutab selveri oma, nii autosid täis on see. Mõnus pikk jõulupuhkus. Teen selle ajaga kolm vaipa, need leiavad kohe endale kodu Lapse juures. Palju toredat materjali on kogunenud kahe jõudeaastaga, kus vaibavabrik väga laisalt töötas. Ja ongi vana aasta viimane õhtu. Trahh, põmm! :)
Friday, January 3, 2020
Ebausu reality.
Ma olen alati rõõmsasti arvanud, et see millega sa vana aasta viimasel päeval kokku puutud, see saadab sind aasta läbi ka uuel aastal.
31.12 võtsin mõlemad vaibad heal meelel telgedelt maha, sõlmisin narmad ja puhastasin üleliigsest. Ise mõtlesin, et no kena. Võiksin tõesti uuel aastal pisut virgem olla, materjali on hullult palju kogunenud.
Kassid läksid igavusest toas kaklema. Härra Tibu norib tüli ja paiBondi sees elaval elukal ei ole selle vastu ka midagi. Märul, lõugamine ja sisin. Peotäis karvu vedeles pärast maas, kuulge, härrased, talvekülmad on siiski veel ees, mitte selja taga!
Pesumasin pani saba maha. See on kohutav, keegi kes on sinu eest 10 aastat kogu maja pesu kordagi streikimata ära pesnud, ütleb järsku psoltõ ja ei anna isegi masinas olevaid sisse seebitatud pesutükke enam kätte. Lõpuks tuli need temalt jõuga ära võtta.
Natuke koristamist ja käes see õhtuke oligi. Teleka ees vedelemine ja pealeüheksane paanika kui Bond oma karvapalli-iiveldusega meie voodi alla sööstis ning kogu menüü sinna laiali laotas. Siis ma mõtlesin, et aitab juba sellest taiategemisest, võiks juba rutem tulla see uus aasta. Viimase õnnetuse ära koristamine pani mu tahtejõu kõvasti proovile. Pöörane sund oli ka oma menüü kõige selle laga kõrvale panna, mis oli veel soe ja nii hapukalt lõhnav, aga kõik lõppes õnneks hästi.
01.01 algas päiksetõusuga. Eriti kena oli veel see, et päike mitte ainult ei tõusnud vaid jäi ka terveks päevaks nähtavale. Läksin, tegin hommikuse kõnni, 2 km, siis helistas naabrinaine, et läheks kõndima, tegime veel 3 km. Kurtsin oma viimase päeva äpardusi ja et nüüd terve aasta ilmselt samas tuules. Kakeldakse ja oksendatakse ja kodumasinad ütlevad üles. Ei oleee, ütles naabrinaine, hoopis aasta esimene päev loeb ja selle järgi arvestatakse. Oeh, kohe hakkas kergem. Ilus valge päev ja jalutuskäigud looduses. Ainuke ebameeldiv asi oligi see pesumasina käest päästetud pesu käsitsi puhtaks pesemine.
P.S. Pluss 4 ülitugeva tuulega, ütlevad, et torm.
31.12 võtsin mõlemad vaibad heal meelel telgedelt maha, sõlmisin narmad ja puhastasin üleliigsest. Ise mõtlesin, et no kena. Võiksin tõesti uuel aastal pisut virgem olla, materjali on hullult palju kogunenud.
Kassid läksid igavusest toas kaklema. Härra Tibu norib tüli ja paiBondi sees elaval elukal ei ole selle vastu ka midagi. Märul, lõugamine ja sisin. Peotäis karvu vedeles pärast maas, kuulge, härrased, talvekülmad on siiski veel ees, mitte selja taga!
Pesumasin pani saba maha. See on kohutav, keegi kes on sinu eest 10 aastat kogu maja pesu kordagi streikimata ära pesnud, ütleb järsku psoltõ ja ei anna isegi masinas olevaid sisse seebitatud pesutükke enam kätte. Lõpuks tuli need temalt jõuga ära võtta.
Natuke koristamist ja käes see õhtuke oligi. Teleka ees vedelemine ja pealeüheksane paanika kui Bond oma karvapalli-iiveldusega meie voodi alla sööstis ning kogu menüü sinna laiali laotas. Siis ma mõtlesin, et aitab juba sellest taiategemisest, võiks juba rutem tulla see uus aasta. Viimase õnnetuse ära koristamine pani mu tahtejõu kõvasti proovile. Pöörane sund oli ka oma menüü kõige selle laga kõrvale panna, mis oli veel soe ja nii hapukalt lõhnav, aga kõik lõppes õnneks hästi.
01.01 algas päiksetõusuga. Eriti kena oli veel see, et päike mitte ainult ei tõusnud vaid jäi ka terveks päevaks nähtavale. Läksin, tegin hommikuse kõnni, 2 km, siis helistas naabrinaine, et läheks kõndima, tegime veel 3 km. Kurtsin oma viimase päeva äpardusi ja et nüüd terve aasta ilmselt samas tuules. Kakeldakse ja oksendatakse ja kodumasinad ütlevad üles. Ei oleee, ütles naabrinaine, hoopis aasta esimene päev loeb ja selle järgi arvestatakse. Oeh, kohe hakkas kergem. Ilus valge päev ja jalutuskäigud looduses. Ainuke ebameeldiv asi oligi see pesumasina käest päästetud pesu käsitsi puhtaks pesemine.
P.S. Pluss 4 ülitugeva tuulega, ütlevad, et torm.
Tuesday, December 31, 2019
Mõned üleskirjutused aasta lõpust.
18.12 pluss 8, eilseks lubatud torm jäi eelmisest ilmarongist maha ja saabus tänasega. Õues mühiseb ja kohiseb mis kole. Hommikul on tee täis leinakaskede haprate okste tükke ja naabrinaisele tuli terve suur kuusk aeda. Lihtsalt mürts ja valmis.
Ongi 23.12 ja hele JÕUL paistab otse ees. Reede hommikupoolik möödus jõululõuna tähe all ja edasi vurduu, tüdrukutega spaasse! Kui harva käia, on see ikka päris pidu. Mööda saunu ja basseine, mõnus. Pealegi veel heas seltskonnas, missa hing veel tahad. :)
Reede hilisõhtul maandusid meil moosekandid. Nad tulid Hiiumaalt kontserdilt ja läksid kohe magama. Järgmisel hommikul enne kümmet kuulen kuidas üleval keegi räägib "Emme, sa PEAD üles tõusma, kümnest hakkab proov. Tõuse KOHE üles!" Hakkasin siva võileibu tegema, sest ega nad selle tempoga hommikust süüa küll ei jõua. Tulidki alla, unised näod peas, takseerisid pillihunnikut esikus ja otsustasid, et võtavad ainult ukuleled, sest seekord muud pole vaja. "Ja kas sul kahte kaussi on laenata, me peame "Doonau lained" ajal veesolinat tegema?" Võtsid pillid, võileivad ja kausid ning läksid uniselt uksest välja. Artisti elu...
Laupäev läks peenhäälestuse tähe all, tegin paar abitut katset konkus valitsevat entroopiat kukutada kuid sellest ei tulnud midagi välja. Targem annab järele...otsisin muud tegevust.
Õhtul keerasin koos Agara Abilisega kokku neli kilo piparkoogitainast. Kodus lõhnab hästi.
Pühapäeval oli küpsetamine. Kaunistamine on tänapäeval nii lihtsaks tehtud. Poeglasuurid on ilusad värvilised ja kergesti kasutatavad. Meenub kuidas vanasti sai munavalget vahtu klopitud ja mündi, peedi, porgandi ja musta arooniaga värve segatud. Mündimaitselise glasuuriga piparkoogid olid muidu päris põnevad. :)
Pühapäeval tegin üle hulga aja ka ühe põhjaliku aiaringi. Meil on täielik talirahu, transilvaania sinililledel pole isegi pungi veel näha ja ka kõik teised magavad.
Tõsi, mõni priimula ja karukell olid küll segaduses, aga nende puhul on see täiesti tavaline ja uudisekünnist ei ületa.
24.12 Jehhuu! Jõululaupäev. Põrandavaasis lõhnavad tormimurru kuuseoksad ja vaibavabrik töötab täistuuridel. Eile tegin tedremunakirju kaltsuka mahedates beezides toonides ja täna läks telgedele hõbekirjane sinine triibuvaip.
Väldime kommertsjõulusaateid, naudime vabu päevi ja kodus posserdamist. Telekast tuleb õhtuti häid filme, missa hing veel tahad. :)
26.12 Meil on lumi maas. Lähme Kakerdaja rappa piknikule. Tuletegemine lõkkeplatsil on niiske süütematerjaliga paras pongestus, aga lõpuks ta süttib. Muljetavaldavad laudteed kuni järveni ja veel edasi. Rabas on palju rahvast. Üks ilus ja teistmoodi päev looduses. Tänud kõigile kaaskakerdajatele.:)
27.12 Hommikul vaibavabrik ja õhtul retk Viimsi jõulukuuse juurde. Oli ikka äge küll. Leidsime kuuse alt ka täiesti juhuslikult ühe sugulase. Mõni mõis...Eesti on ju nii väike.
28.12 Härra Tibu käib Mammal järel nagu painaja ega võta kuuldagi, et palderjan otsa on saanud. Õhtul on Pirital suur kõhutantsugala ja pärast Päevakoerte saun oma tuntud headuses.
29.12 Jälle aasta vanemaks, tralalaa, aga järgmine verstapost on küll kainestava numbriga. Kuidas ma küll selleni olen jõudnud...Ohjah.
30. 12. Kolm päeva Külmakandis maas olnud lumi on läinud nagu tüdruku tuju. Väljas on pluss 3 ja varesed kraaksuvad rõõmsalt. Päev peaks mitu kukesammu pikem olema, aga näha pole seda kuskilt. Lõpetan viimase vaiba ära.
31.12 Üks pikk ja laisk puhkepäev koos ulmeseriaaliga. Õues miinuskraadid ja kõle tuul. Õhtuks tõmbab tagasi. Ilutulestik ei ole enam moes, aga eramajade vahel on paugutamist päris palju. Head uut aastat! Mitte, et vanal midagi viga oleks olnud. :)
Ongi 23.12 ja hele JÕUL paistab otse ees. Reede hommikupoolik möödus jõululõuna tähe all ja edasi vurduu, tüdrukutega spaasse! Kui harva käia, on see ikka päris pidu. Mööda saunu ja basseine, mõnus. Pealegi veel heas seltskonnas, missa hing veel tahad. :)
Reede hilisõhtul maandusid meil moosekandid. Nad tulid Hiiumaalt kontserdilt ja läksid kohe magama. Järgmisel hommikul enne kümmet kuulen kuidas üleval keegi räägib "Emme, sa PEAD üles tõusma, kümnest hakkab proov. Tõuse KOHE üles!" Hakkasin siva võileibu tegema, sest ega nad selle tempoga hommikust süüa küll ei jõua. Tulidki alla, unised näod peas, takseerisid pillihunnikut esikus ja otsustasid, et võtavad ainult ukuleled, sest seekord muud pole vaja. "Ja kas sul kahte kaussi on laenata, me peame "Doonau lained" ajal veesolinat tegema?" Võtsid pillid, võileivad ja kausid ning läksid uniselt uksest välja. Artisti elu...
Laupäev läks peenhäälestuse tähe all, tegin paar abitut katset konkus valitsevat entroopiat kukutada kuid sellest ei tulnud midagi välja. Targem annab järele...otsisin muud tegevust.
Õhtul keerasin koos Agara Abilisega kokku neli kilo piparkoogitainast. Kodus lõhnab hästi.
Pühapäeval oli küpsetamine. Kaunistamine on tänapäeval nii lihtsaks tehtud. Poeglasuurid on ilusad värvilised ja kergesti kasutatavad. Meenub kuidas vanasti sai munavalget vahtu klopitud ja mündi, peedi, porgandi ja musta arooniaga värve segatud. Mündimaitselise glasuuriga piparkoogid olid muidu päris põnevad. :)
Pühapäeval tegin üle hulga aja ka ühe põhjaliku aiaringi. Meil on täielik talirahu, transilvaania sinililledel pole isegi pungi veel näha ja ka kõik teised magavad.
Tõsi, mõni priimula ja karukell olid küll segaduses, aga nende puhul on see täiesti tavaline ja uudisekünnist ei ületa.
24.12 Jehhuu! Jõululaupäev. Põrandavaasis lõhnavad tormimurru kuuseoksad ja vaibavabrik töötab täistuuridel. Eile tegin tedremunakirju kaltsuka mahedates beezides toonides ja täna läks telgedele hõbekirjane sinine triibuvaip.
Väldime kommertsjõulusaateid, naudime vabu päevi ja kodus posserdamist. Telekast tuleb õhtuti häid filme, missa hing veel tahad. :)
26.12 Meil on lumi maas. Lähme Kakerdaja rappa piknikule. Tuletegemine lõkkeplatsil on niiske süütematerjaliga paras pongestus, aga lõpuks ta süttib. Muljetavaldavad laudteed kuni järveni ja veel edasi. Rabas on palju rahvast. Üks ilus ja teistmoodi päev looduses. Tänud kõigile kaaskakerdajatele.:)
27.12 Hommikul vaibavabrik ja õhtul retk Viimsi jõulukuuse juurde. Oli ikka äge küll. Leidsime kuuse alt ka täiesti juhuslikult ühe sugulase. Mõni mõis...Eesti on ju nii väike.
28.12 Härra Tibu käib Mammal järel nagu painaja ega võta kuuldagi, et palderjan otsa on saanud. Õhtul on Pirital suur kõhutantsugala ja pärast Päevakoerte saun oma tuntud headuses.
29.12 Jälle aasta vanemaks, tralalaa, aga järgmine verstapost on küll kainestava numbriga. Kuidas ma küll selleni olen jõudnud...Ohjah.
30. 12. Kolm päeva Külmakandis maas olnud lumi on läinud nagu tüdruku tuju. Väljas on pluss 3 ja varesed kraaksuvad rõõmsalt. Päev peaks mitu kukesammu pikem olema, aga näha pole seda kuskilt. Lõpetan viimase vaiba ära.
31.12 Üks pikk ja laisk puhkepäev koos ulmeseriaaliga. Õues miinuskraadid ja kõle tuul. Õhtuks tõmbab tagasi. Ilutulestik ei ole enam moes, aga eramajade vahel on paugutamist päris palju. Head uut aastat! Mitte, et vanal midagi viga oleks olnud. :)
Wednesday, December 18, 2019
Seitsmeteistkümnes detsember
Viienda detsembri sula algas muidugi suurte vihmasadudega. Koristasin naeruväärseks muunud pakasekanga aiast ära ja katsin alpikannid plaadiga, et talvevihmad suisa pähe ei sajaks.
Laupäeval (09.12) tegime mõnusa pika jalutuskäigu isand Kobrase valduste juurde. Väljal oli valgust nii palju ja metsaalune nii südantsoojendavalt roheline, kõik need samblad, kollad ja piipheinad, kuningakübarate, kannikeste, maasikate ja uibulehtede igihaljad lehed...
Kui eelmisel suvel lasti kopral volilt kraavis sigatseda, siis nüüd on inimene ohjad kindlalt enda kätte haaranud. Eelmisel suvel jäi osa matkarajast juba vee alla, põllul oli järveke ja pilliroog hakkas kraavist metsa tulema. Nüüd oli vesi kadunud ja keegi metsamees hoiab kopratammidel korrapäraselt silma peal. Tammidest välja sikutatud okste kuhjasid kõrgus mitmes kohas. On vast loomakesel väge olnud kõike seda maha närida ja kokku tassida.
Muidugi on kõrge kaldaalune ka urge täis ja lumeajal nähtud jäärada (pläta-pläta pluss järel lohisev sabamõla), mis kraavist üle tee teise kraavi kulges, näitas, et kraavielanik ise ka ikka jätkuvalt elu ja tervise juures on.
Detsember nagu ikka, päevad on nii lühikesed, et enam lühemaks minna ei saa. Ilmad olid kuni kümnendani pluss 4 kuni pluss 6. Enamasti sadas, vahel harva anti päikest ka, siis olid nagu pühad.
Tegin aiatiiru, karvik-astelsõnajalad on imeilusad ja üldse kõik igihaljad kaunitarid.
Krookuste ja võrkiiriste ninakesed on väljas.
11.12 jõudis meile Islandi talvetormi saba ja ilmad läksid külmaks. Öösiti miinus 3-5 kraadi, maa oli mõned päevad külmunud ja lumekirme maas (Sakus, mitte linnas). Nädalavahetusel läks jälle sajuks ja soojaks.
14.12. Remonditööd Lapse juures edenevad jõudsasti. Kambaga on hea nikerdada.
17.12. Vihmased ajad. Oo, päike piilus hetkeks pilvede vahelt, päikest näeb nii harva, et sellest oleks patt kirjutamata jätta. Pluss 2-5.
Sellise soojaga pole elukesel väga vigagi. Elab isegi pimeduse üle. Auto näeb küll välja nagu porikäkk, aga detsembrilõpu varahommikul näha termomeetril +3,7 on täitsa hää. Väljas on nii kenad kevadised ilmad, et isegi kassid hakkavad ülbeks minema.
Laupäeval (09.12) tegime mõnusa pika jalutuskäigu isand Kobrase valduste juurde. Väljal oli valgust nii palju ja metsaalune nii südantsoojendavalt roheline, kõik need samblad, kollad ja piipheinad, kuningakübarate, kannikeste, maasikate ja uibulehtede igihaljad lehed...
Kui eelmisel suvel lasti kopral volilt kraavis sigatseda, siis nüüd on inimene ohjad kindlalt enda kätte haaranud. Eelmisel suvel jäi osa matkarajast juba vee alla, põllul oli järveke ja pilliroog hakkas kraavist metsa tulema. Nüüd oli vesi kadunud ja keegi metsamees hoiab kopratammidel korrapäraselt silma peal. Tammidest välja sikutatud okste kuhjasid kõrgus mitmes kohas. On vast loomakesel väge olnud kõike seda maha närida ja kokku tassida.
Muidugi on kõrge kaldaalune ka urge täis ja lumeajal nähtud jäärada (pläta-pläta pluss järel lohisev sabamõla), mis kraavist üle tee teise kraavi kulges, näitas, et kraavielanik ise ka ikka jätkuvalt elu ja tervise juures on.
Detsember nagu ikka, päevad on nii lühikesed, et enam lühemaks minna ei saa. Ilmad olid kuni kümnendani pluss 4 kuni pluss 6. Enamasti sadas, vahel harva anti päikest ka, siis olid nagu pühad.
Tegin aiatiiru, karvik-astelsõnajalad on imeilusad ja üldse kõik igihaljad kaunitarid.
Krookuste ja võrkiiriste ninakesed on väljas.
11.12 jõudis meile Islandi talvetormi saba ja ilmad läksid külmaks. Öösiti miinus 3-5 kraadi, maa oli mõned päevad külmunud ja lumekirme maas (Sakus, mitte linnas). Nädalavahetusel läks jälle sajuks ja soojaks.
14.12. Remonditööd Lapse juures edenevad jõudsasti. Kambaga on hea nikerdada.
17.12. Vihmased ajad. Oo, päike piilus hetkeks pilvede vahelt, päikest näeb nii harva, et sellest oleks patt kirjutamata jätta. Pluss 2-5.
Sellise soojaga pole elukesel väga vigagi. Elab isegi pimeduse üle. Auto näeb küll välja nagu porikäkk, aga detsembrilõpu varahommikul näha termomeetril +3,7 on täitsa hää. Väljas on nii kenad kevadised ilmad, et isegi kassid hakkavad ülbeks minema.
Thursday, December 12, 2019
Ennejõulune kolejutt Külmakandist
Kõik on ühtlaselt tume, taevast sajab jäidet või ei saja ja vahel teeb mõni eriti julm tuuleiil ümber nurga põigates jäist vilisevat häält. Islandil on lumetorm ja tuul 50 m/s. Meil on lihtsalt tuul ja külm, aga muidu lumeta. Vihmavee toru alla ununenud viimane plastikämber puruneb jää survel kummitusliku oigega. Tuul rebib räästast purikaid ja paiskab need külmunud maapinnale kildudeks. Vahel kukub korstnast koldes visisevasse kaminatulle mõni väike jeekim ja põleb koledat kammihaisu levitades ära. Pimedus on rahutu ja tuulest kohavates kuusikutes tuiab ringi marduseid, külmkingi, perglimanahku ja muid muistenditegelasi. Metsas kukub puid ja lendab nõidu. Õhtul välja minek võib lõppeda näo ära külmumisega...või ärategemisega kui valele isendile kõhtu jooksed. Ennejõulune aeg on novembrist kaasa saanud kõik selle, millega novembris tavaliselt hästi on ja hämarus on halbade ilmade vend...või õde?...(küdi, nadu, nääl).
Kõige selle mäsu vahel hiilivad päkapikud ja täidavad oma ennejõuluseid kohuseid. Kellele kommike, kellele lagritsapulgake, aga kingiks jäetakse nähtavale kohale ka hiiri, oravasabasid ja linnusulgi. Talvise pööripäeva lähedal olevad ajad on huvitavad ajad.
Ühtlases pimeduses on mõned hallimad kohad, need on päevad, aga need ei kesta kunagi kaua. Sellesse tumedasse aastaaega heidab ainsana hägusat valgust miski mis asub kaugel tulevikus. Kui saaks vaevu pimedusest palja silmaga eraldatavat valguskoridori pidi paar nädalat edasi, tulevikku hiilida, siis paistaks valguskoridori lõpus selline kullakarraline (võimalik, et lehtkullaga kaetud) hiilgav uks, mille peale on kirjutatud JÕUL.
Kõik, kes sellest uksest viimaks ometi läbi astuvad, võivad hakata kevadet ootama. :)
Kõige selle mäsu vahel hiilivad päkapikud ja täidavad oma ennejõuluseid kohuseid. Kellele kommike, kellele lagritsapulgake, aga kingiks jäetakse nähtavale kohale ka hiiri, oravasabasid ja linnusulgi. Talvise pööripäeva lähedal olevad ajad on huvitavad ajad.
Ühtlases pimeduses on mõned hallimad kohad, need on päevad, aga need ei kesta kunagi kaua. Sellesse tumedasse aastaaega heidab ainsana hägusat valgust miski mis asub kaugel tulevikus. Kui saaks vaevu pimedusest palja silmaga eraldatavat valguskoridori pidi paar nädalat edasi, tulevikku hiilida, siis paistaks valguskoridori lõpus selline kullakarraline (võimalik, et lehtkullaga kaetud) hiilgav uks, mille peale on kirjutatud JÕUL.
Kõik, kes sellest uksest viimaks ometi läbi astuvad, võivad hakata kevadet ootama. :)
Thursday, December 5, 2019
Päiksene detsembri algus ja sealt edasi.
Suvel kirjutab aiablogija ilmast, taimedest, aiarallidest, istutamisest, ümberistutamisest, aiamalest, potikõnnist ja kollektsionäärid ka hamsterdamisest. Talvel on kõik muu peale ilma välistatud.
Niisiis:
27.11. Külmunud maapinnale sadas jäidet. Miinus 1 ja muidu suht igav novembrielu muutus plaksupealt maruhuvitavaks. Meie tänaval said kõik lapsi kooli viivad vanemad uljalt driftida ja linnas uisutas kõnniteedel igas vanuses rahvast. Autost oli seda natsa võõrastav vaadata, kuid tööle jõudes tuli mul ka oma osa vapralt ära liuelda, sest ukseni on tervelt 20 meetrit.
28.11. Tööandja koolituspäev Radisson Blue konverentsisaalis. Mõnus vaheldus keset karmi kaamost. Psühholoogiast rääkis Anu Virovere. Särav ja vaimukas lektor meeliköitva loenguga.
Kell 16 on siinmail juba kottpime. Sadas peenikest uduvihma. Paljukest see maainimene ikka puht niisama päälinna sattub...Ei jätnud ka mina olukorda kasutamata. Surfasin niidiotsinguil tunnikese Kangadzunglis (et oleks millega me plastmassist Singerit sööta) ning muidu õhtuse linna peal. Jaht oli hea, komistasin asja käigus unistuste ridikyli otsa. Vat naisteraffa õla- elik käekott on selline asi, millel peab olema kindel mõõt ja kuju. Sellistega kohtub elus vaid loetud korrad.
29.11 hommikul pluss 2,6. Novembri lõpu kohta sümpaatselt plussine, sajab uduvihma. Õhtul hakkab sadama jäidet ja öösel lund. Paistab, et praegusel ajal on hästi päevakorras, et kogu aeg midagi sajaks, mis see iganes ka poleks. Lõikasin plastikust koogikarbi kaanele ümmarguse augu, sikutasin sellest hiina siidpööris `Zebrinus` lehed läbi ja karbi alla, varte ümber puistasin purukuiva turvast. Nüüd peaks olema kaitstud küll. Ei mingit saba maha panemist! Vaata sa mul, kevadel näeme!
30.11 Andresepäev, päike ja lumi pluss helesinine taevas. Mis siis nüüd lahti on...ei sajagi midagi? Päkapikud käivad ka juba. Olid toonud verandale kena rasvase hiire.
Tutvun oma uue Singeriga. Mis siis, et plastmassist ja elektriga. Me saame esimese pooltunni jooksul sina peale ja paistab, et see oli üks väegade hea ost. Söödan Singerit kuni pimedaks läheb. Eks ole neid õmblemist ja parandamist vajavaid asju aastate jooksul päris kenake hunnik kogunenud.
Õhtul miinus 5.
02.12 Sadamisega on kõik jälle korras, iga öö sajab 5 cm lund ja juba kolmandat päeva antakse imeilusat ilma. Hajameelne päike hõljumas kusagil tagapool taevas, helesinine taevalaotus ja mõned unistava väljanägemisega süütud pilved (teame, teame, õhtul tõmmatakse hall vammus selga, sirutatakse hõlmad üle taeva ja sealt tuleb jälle järgmine 5 cm).
Käisin eile aias ja katsin õrnukeste areaali pakasekangaga.
03.12 -8 hommikul. Päeval päike ja dramaatilised taevad ning siis läheb sulaks. Prognoositavalt ka pilve. Järgmise nädala ilmateade ütleb, et igal pool on kogu aeg ühe tilgaga pilv.
05.12. Sula, mõnus. :) Eile oli pluss 6, täna sama. Ka loomad tunnevad, et tore on. Meie muidu nii flegmaatilised kassid jooksid eile õhtul rõõmust kruuksudes majas ringi ja kaklesid rõõmsalt. Peaaegu nagu kevad. :)
Niisiis:
27.11. Külmunud maapinnale sadas jäidet. Miinus 1 ja muidu suht igav novembrielu muutus plaksupealt maruhuvitavaks. Meie tänaval said kõik lapsi kooli viivad vanemad uljalt driftida ja linnas uisutas kõnniteedel igas vanuses rahvast. Autost oli seda natsa võõrastav vaadata, kuid tööle jõudes tuli mul ka oma osa vapralt ära liuelda, sest ukseni on tervelt 20 meetrit.
28.11. Tööandja koolituspäev Radisson Blue konverentsisaalis. Mõnus vaheldus keset karmi kaamost. Psühholoogiast rääkis Anu Virovere. Särav ja vaimukas lektor meeliköitva loenguga.
Kell 16 on siinmail juba kottpime. Sadas peenikest uduvihma. Paljukest see maainimene ikka puht niisama päälinna sattub...Ei jätnud ka mina olukorda kasutamata. Surfasin niidiotsinguil tunnikese Kangadzunglis (et oleks millega me plastmassist Singerit sööta) ning muidu õhtuse linna peal. Jaht oli hea, komistasin asja käigus unistuste ridikyli otsa. Vat naisteraffa õla- elik käekott on selline asi, millel peab olema kindel mõõt ja kuju. Sellistega kohtub elus vaid loetud korrad.
29.11 hommikul pluss 2,6. Novembri lõpu kohta sümpaatselt plussine, sajab uduvihma. Õhtul hakkab sadama jäidet ja öösel lund. Paistab, et praegusel ajal on hästi päevakorras, et kogu aeg midagi sajaks, mis see iganes ka poleks. Lõikasin plastikust koogikarbi kaanele ümmarguse augu, sikutasin sellest hiina siidpööris `Zebrinus` lehed läbi ja karbi alla, varte ümber puistasin purukuiva turvast. Nüüd peaks olema kaitstud küll. Ei mingit saba maha panemist! Vaata sa mul, kevadel näeme!
30.11 Andresepäev, päike ja lumi pluss helesinine taevas. Mis siis nüüd lahti on...ei sajagi midagi? Päkapikud käivad ka juba. Olid toonud verandale kena rasvase hiire.
Tutvun oma uue Singeriga. Mis siis, et plastmassist ja elektriga. Me saame esimese pooltunni jooksul sina peale ja paistab, et see oli üks väegade hea ost. Söödan Singerit kuni pimedaks läheb. Eks ole neid õmblemist ja parandamist vajavaid asju aastate jooksul päris kenake hunnik kogunenud.
Õhtul miinus 5.
02.12 Sadamisega on kõik jälle korras, iga öö sajab 5 cm lund ja juba kolmandat päeva antakse imeilusat ilma. Hajameelne päike hõljumas kusagil tagapool taevas, helesinine taevalaotus ja mõned unistava väljanägemisega süütud pilved (teame, teame, õhtul tõmmatakse hall vammus selga, sirutatakse hõlmad üle taeva ja sealt tuleb jälle järgmine 5 cm).
Käisin eile aias ja katsin õrnukeste areaali pakasekangaga.
03.12 -8 hommikul. Päeval päike ja dramaatilised taevad ning siis läheb sulaks. Prognoositavalt ka pilve. Järgmise nädala ilmateade ütleb, et igal pool on kogu aeg ühe tilgaga pilv.
05.12. Sula, mõnus. :) Eile oli pluss 6, täna sama. Ka loomad tunnevad, et tore on. Meie muidu nii flegmaatilised kassid jooksid eile õhtul rõõmust kruuksudes majas ringi ja kaklesid rõõmsalt. Peaaegu nagu kevad. :)
Subscribe to:
Posts (Atom)
