Lumine kevadkuu.

 01.03. Ikka veel plussis! :) Arvestades üüratute lumekoguste järgi, ega poleks nii vara julenud kevadelaadset kliimat oodatagi...meil on siin olnud küll märtsikuus alla miinus 20 pakaseid jne jne, aga seekord siis sedasi. Igastahes pidupidupidu! :)

Eks ka neljajalgsetel viskab talvest kopa ette, sest laupäeva öösel magas plusskraade nautiv Härru Tibu verandal ja hommikul kui kardinad eest tõmbasin, kohtus pilk kuuri trepil esimestes päiksekiirtes kikerdava kassi omaga. Stoiline silmavaade, kust plinkis vastu 97 protsenti uuelt läikivat vastavastatud sõltumatust. Tule ometi tuppa, viipasin ma käega.  Ma olen metsik ja vaba, jäta mu hing rahule. Teame, teame, see "vabana sündinud" hoog läheb varsti üle, sest hoolimata jumalikust päikesepaistest varitsevad nurga taga arktilised tuuled mis vapramatelgi õhtuks peffa viluks puhuvad. Kaks ööd varakevadel õues on liig mis liig. Ja siis tuleb Härra Tibu õuest ja istub kinnisilmi kamina ees, lastes süte hõõgusel end soojendada. Vana lord tulevalgel, silmad poolkinni, valge manisk hämaras helendamas...

05.03 Üheksapäevane sulailmapidu sai eile otsa. Hommikul oli viis miinust ja päeval nullis, kuid see null tundus nagu -3. Täna hommikul oli väga ühemõtteline -10,8 ja 5 cm lund. Pilvitu taevas ja ergav kevadpäike tühistavad tõenäoliselt selle lume, kuid ega tantsud talvega veel läbi pole. Tasakaalustuseks on valgust ja kevadetunnet juba nii palju, et see korvab mõningad ebameeldivused. Küll tahaks juba kivilatesse nokitsema minna kuid lähima kümne päeva jooksul ei ole veel ühtegi sulailma ette näha. Eks saab see kuu siis veel seinte vahel sahmitud. Telgedel on selle lõime viimane vaip - värvigammaline ja ehk jõuab sel nädalavahetusel ka uue lõime käärida.

11.03 Vahepeal tuli talv tagasi, oli nädalajagu miinuskraade, need on need tantsud Talvesepaga. Sadas maha ca 10 cm lund ja siis virutas ühe öö pärispakast (-16,8) ka. Hea, et just selles järjekorras, sest lumi on külma eest kõige parem kate. Hoolimata vägagi talvemaigulisest kevadkuust, on kõige hullem juba selja taga ja ees ootavad head ajad...mulle näib, et kui silmi pingutada, siis võib isegi hea tahtmise korral näha kuidas nad lehvitavad, need head ajad. :)

14.03. Aga praegu on veel kõigest paar nädalat tubaseid toimetusi. Võtsin maha viimase vaiba, käärisin uue lõime ja panen seda telgedele. Seekord proovin peale panekul ka ühte uuendust (iseleidur :), sest tavalise 24 meetri asemel on seekord 28 ja tahaks, et tõesti midagi sassi ei läheks. Lasen lõimel minna läbi hõreda soa ja reha tagapool ka veel lisaks. Saab näha.

Koroona on jõudnud haripunkti ja riik pannakse kinni. Koroonaehmatus oli meilgi korra ära. Esmaspäeval tundsin, et oleks nagu tõbine. Selline korralikule tatitõvele viitav komplekt. Kohe testima ja õnneks oli negatiivne.

13-14.03 algas vahelduseks külmadele ilmadele taas sula. Täna sajab suisa vihma. Kuulsin metsas musträstast laulmas ja talvised lumekupud hakkavad peale sadanud lume alt jälle välja paistma. Ma tean, et see talve ja kevade piir on selline õhuke, ühel kenal päeval tuleb palju päikest ja pluss 8 ning lumed ongi kuni järgmise jaanuarini unustatud, kuid millal ta ometi ükskord tuleb...Sellist talve ei olegi tükk aega olnud, et lumi ligi kolm kuud püsivalt maas.

16.03. Nirutame edasi, eile oli pluss 2,7, täna on miinus 2,9. Pilves ilmad ja kuni selle nädala lõpuni veel võimalik lumi ja miinuskraadid. 

18.03 Noh ja ongi lumi platsis, kergeid helbeid lendleb....-1,5.

20.03. Tere kevad! Aga Eestis on koroona nagu eelmiselgi kevadel, kuid kümme korda hullem seis. Vaktsineerima! Sellele järgneb kaks päeva minigrippi, palavik kuni 38 ja lihasvalud. Üpris nõme nädalavahetus, sest suurelt plaanitud vaibalõime peale panemine jääb tegemata ja ainus sõber on voodi. Aga pole midagi teha, veel veebruari lõpus avastati päevas üle tuhande koroonahaige päevas.

22.03. Öösiti miinused ja päeval plussid. Vaikselt ikka sulab see lumi vähemaks...kui vahepeal jälle juurde ei saja. Sel nädalal lähevad ilmad kevadeks. Huh, kolm pikka lumist talvekuud saavad kohe mööda, sest pluss 8-ga sulab lumi ka varjus. Kolmapäevaks ja neljapäevaks lubatakse suurt sula ning reedel, laupäeval kevadvihma pluss 9-ga. Praegu on veel talvine, täna päeval varjus 1 kraad sooja.Tänahommikuse seisuga oli terve aed veel lume all...mida ei saa öelda õhtu kohta. Puistasin hommikul tuhka sinna kus tohtis ja õhtul oli kena vaadata millistes kogustes päike halli lund oli söönud. Floksipeenar oli peaaegu vaba ja aknaaluses peenras lumeliustiku serva alt vabanenud lüükia võrkiiris `Lady Beatrix Stanley` lõi ka kohe esimese õie lahti. See on teistest võrkiiristest varasem ja paistab, et õiepungad olid juba lume all valmis tehtud. 

Hundikuu kevadtuuled

18.02 Esialgu näikse need üsna arktilised olevat. Tänahommikune temperatuur on meie uus külmarekord - 26,7. Seevastu laskis terve päeva oivalist päiksekütet ja õhtuti koju minnes ei ole veel päris pime vaid taevad näitavad safiirsinist hõõgust. Täna maandus planeedile Marss uus tehiskaaslane, mille nimi on Visadus. Maandumise "7 minutit hirmu" lõppes õnnelikult ja riistapuu edastas juba oma esimesed fotod. Visaduse komplekti kuulub ka väike droon, mis suudab Marsi hõredas õhus lennata ja aerofotosid teha.

22.02. Hurraa, sula! Kaks päeva kuni pluss 2 ja maailm muutus tundmatuseni. Kohevad lumemäed kahanesid kolmandiku võrra, servadel, otsadel ja tippudel püsinud lumekraam sulas ära ning õues on paks magus lumesulalõhn. Võib kaifima jäädagi seda kauaoodatud aega, istud verandal ja kuulad kuidas vihm räästas ja katustel laulab. Tõsi, talvejope peab ikka veel seljas olema. Aga mõnusmõnus. :)

26.02 Sula jätkub ja temperatuurid on julged, pluss 2 kuni pluss 5, ning kõik see peaks kestma neljanda märtsini, mil hakkab mõningaste kraadide piires ka öökülmasid olema. Hoolimata nelja päeva vihmadest ja suurest sulast, on varandus ikka veel sügaval lume all. Päikest oleks hädasti vaja.

27 ja 28.02 olid imelised päikesepäevad. Verandal võis toariietega peesitada ja esimene lumekupp näitas ennast laupäeva hommikul. Talvised lumekupud on hange all juba täiesti õievalmis kuid pikali. Kui hang pealt ära sulab, siis tõusevad nad päiksele vastu. Hanged, jaa, need on kohati veel väga paksud, eriti katuselt maha langenud liustike osas, kuid sulavad needki. Aga kui kevad, siis kevad! Sumpasin kuuseheki ees kasvavate alpikannide manu ja lükkasin lumelabidaga klaaside pealt lume ära. Seda oli seal ca 20 cm. See on meil üks imelik koht. Suvel on seal varjutaimede jaoks ehk isegi liiga päikseline ja alpikannid saavad korralikult päikest, kuid varakevadel kui päike veel eriti kõrgelt ei käi, jäävad alpikad varju ja esimeste õiteni läheb neil veel hea jupp aega.

Talveplaneet

 06.02. Lumi on aias üle põlve ning iga päev sajab midagi juurde. Kaevasin täna oma nunnu lume alt välja, toppisin pagasniku kotte täis ja viisin ehitusprügi vastuvõtupunkti. Sõiduteed olid ahtaks jäänud, sest lumi surub mõlemalt poolt peale, meie tänaval võib vabalt tõukekelguga sõita ja Jaama tänava lumekuhi on omandanud elajalikud mõõtmed. Ilmselt tõstetakse sinna kopaga peale. Suitsevad korstnad, lumevaalud teede ääres, üksikud külmetavad teekäijad - meil on siin ikka paras Jakutsk küll. Ilmad on külmad, kuid sellega kaasnevad imelised lume-päikse-lume etendused. -13, päike.

10.02 Meie selle talve külmarekord (-24,4) ja nunnu jaoks ka, nii krõbeda ilmaga me pole varem startinud. Sõbrakese automaatika ei vedanud hetkekski alt, kuid loomulikult toimib kõik vaid eelsoojendusega. Energiat jätkub linna ja koju tagasi sõiduks, kuid salongisoojenduseks mitte. Aknapuhurist tegelikult piisab ka ja vahepeal lülitan sisse roolisoojenduse.

12.02 Külmakägistus hakkab järele andma, veel üks külm öö ja siis peaks hakkama soojemaks minema. Noor ilmatark telekas teadis rääkida, et tegelikult on meil tänavu soe talv, lihtsalt et need arktilised õhumassid ei lasknud soojemat õhku ligi, seda mis meil siin tavaliselt talveti viimasel ajal ilma on teinud. Kena, kena. Vähemalt on lootust mingisuguselegi olukorra normaliseerumisele. Või siis ei ole. Sest arktilised õhumassid võivad sooja õhu juurdepääsu takistada kuni märtsi lõpuni.

15.02. Vahepeal olid TÕEPOOLEST kaks õnnist maheda ilmaga päeva, kus külma kõigest -2 kuni -4, kuid täna on selline päev mida nimetatakse "imeilus talveilm" ja sellise talve vastu pole mul küll midagi. Viis tundi päikest ja kolm tundi päiksekütet täisvõimsuse peal. Vara hommikul -10, päeval varjus -6. Kuid verandal tuulevarjus on nii soe, et Bondi süsimustast kasukast õhkub kuuma. Võtame päikest, mina kerin lõnga, küll on hea, talvepuhkuse viimane päev. Pilt aiast on ülimalt lumine. Tammepuised pokud on ülepea lume all ja kivila "elevandipoeg" samuti. Katuselt on selle talve jooksul juba kolm korda lund maha aetud.

 17.02  Hommikul -11. Veebruar võiks päikselisem olla, ikka on see taevalaotus lumepilvedega pooleks. Ausalt, mul on ettepanek: homme võiks olla selle talve viimane pakasepäev.

Pakasega

Kui õues on üle kümne külmakraadi, muutub õuekass Bond toakassiks. Teeb õueukse klaasil küüntega kriiiip-kriiiip-kriiiip! (see on nii õudne hääl, nagu marduse nutt, kahe käpaga on peaaegu stereo) ja laseb ennast tuppa kutsuda. Ning ei lähegi enam välja. Seab ka ennast teistega koos unele, kuigi tagasihoidlikku nurruvasse kerasse jalutsis, mitte risti üle voodi, nagu Härra Tibul kombeks on. Härra Tibule see ei meeldi. Hoolimata sellest, et nad sõbrad on ja muidu kenasti hakkama saavad, tõstab Tibus pead suur kadeduseuss, mis õhtu jooksul aina suuremaks kasvab. Meie vaatame filmi, Bond magab jalutsis kuid Tibu kössitab solvunult voodi ees vaibal nagu vana aadlik, kelle kulduur on jälle ära varastatud. Kui Bond on lihtne kass ja käitub sundimatult, siis Tibul on reeglid (enamjaolt muidugi tema enda kehtestatud) ja need ütlevad, et SEE PÄSS EI MAGA MINU VOODIS. Ja Tibu asub korda looma. Hüppab voodisse, heidab meile altkulmulise pilgu (Ega siin majas ju kassist keegi ei hooli, kõik ikka ise, kõik ise...) ja asub Bondi pead lakkuma. Varjamatult näoilmega näidates, et teeb seda lihtsalt kombe pärast ja on ikka sitt maitse küll. Tibu reeglid näevad ette, et teisele kohe kallale karata pole hea, sest siis saab tappa. Aga kui teise nägu lakkuda, siis paneb see teise ennast noorema ja alandlikuna tundma (tea oma kohta, tattnokk!) ning kui siis veel hambad turja ka lüüa, siis lahkub Bond tavaliselt toakassi krundilt ja küsib õue. Kuna õues on -13, siis peame Tibul silma peal. Pokumees viibutab sõrme, Tibu jätab poole hammustuse pealt pooleli, vaatab altkulmu. Bond on lihtne ja heauskne, ah enam ei lakutagi ja tukub edasi. Tibu läheneb tagantpoolt, silub paar korda Bondi kasukat (jälle see nägu, küll on sant maitse!) ja lööb hambad teise kintsu. Pokumees võtab kiusaja enda juurde, väntsutab natuke ebaväärikalt ja vajutab vabale kohale. Härra Tibu autoriteet puruneb tuhandeks killuks ja kukub kuskile voodi alla. Bond vaatab seda ükskõikselt pealt ja jääb uuesti magama. On külm ja tema magab toas. Muu pole oluline. Haavunud aadlik (persse, ma lä`n üldse minema!) kössitab natuke aega köögis, siis esikus, lõpuks aga tuleb ja sopsab ikka teiste juurde sooja. Keerab küll Bondile selja kuid vaatab hoolega, et seljad ikka kokku puutuksid, sest nii saab teise soojast osa. Ja meil on jälle kaks sabaga soojenduskotti! Missa hing veel tahad. :) 

Silmini

 18.01. Peale ülimalt jäist kolmepäevakut (r,l,p oli -9 kuni -15,8) tundub -3 kuni -4 õndsa parajusena. Õnneks on kõik hellikud lume all. Nädala lõpus on tulemas kolmepäevane sula ja jaanuari lõpus jälle külmakraadid, aga kevadeni on kõigest 61 päeva.

20.01. Eilne mahe -4 on unustatud, õues on -13,5 ja hele taevaäär tõotab pilvitu päikesetõusu vaatemängu. Ega ilma selleta ei viitsikski pakasega kõnnirajale minna. Panen paksult riidesse, sest see on jäle kui õel tuul kuskilt näpistama pääseb. Lumi kriuksub valjult bagiirade all, poolvalgus öö ja päeva vahelisel lävepakul, suusalaenutuse putka juures on taas näha rõõmust kilkavaid suusamehi ja -lapsi, pajuokstel helkab hämaras väikesi härmatähekesi, läbi metsamüüri paistab koidupuna, mis on kui tulekahi. Jõe ääres pole hingelistki, huvitav, kus on täna kõik koerajalutajad ja muidukõndijad? Jõgi on silla alt lahti kuid laugemad voolualad näivad jäätunud olevat. Vooluvesi heliseb jäätunud kivide vahel.                                                                                                                                                             Milline võimas päikesetõusuvaatemäng! Punased ja kollased toonid lahustuvad helesinisesse külma taevasse ja kuskilt eemal hiilivad lumepilved, aga praegu on võimas. Eks tali kipu olema pigem selline must-valge-hall ja kui vahel harva mingeid pärisvärve silma ees leekab, siis võtab minugi pildistama. Inimtühjad kõnnirajad, sammude kriuksumine helkab üle heinamaa ja lumi sädeleb külmalt. Ka harakapesa juures on vaikne. Kujutan ette üksteise kaisus tukkuvat kohevil sulgedega harakapaari, pikad sabad ukseaugust välja torgatud ja pead üksteise tiiva all.

22.01 Remont. Kui vannitoas palju toorest jõudu kasutada, väljub sealt kõik, kaasa arvatud seina- ja põrandaplaadid. Püüan kinni väljalendava istevanni ja panen kevadeni lumehange tallele, sellest saab suvel meie vesiroositiik mõnesse aiavaatesse (itsitan, mõttes vannikõndi ette kujutades :)...a la no kuhu ma selle küll paneksin.).

Jee,  sula on! 0 kuni +1. Ja magus lumesulamislõhn, mis kangesti kevadet meenutab. Loomulikult on jätkuvalt talv ja kõik muu sellega seonduv ning see viis päeva sula ei suuda mingit imet sooritada, lund on liiga palju maas. Ja ega peakski see ära sulama, sest ees on veel ettearvamatud härra Veebruar ja mister Märts. Tantsud talvistega jätkuvad järgmisel nädalal peale sula.

25.01 Aga see sula on hea, oi, nii hea. :) Lumereostuse all kannatanud trepp ja teerajad sulavad välja, tüvega minipuudelt kukuvad koormavad mütsid maha,  kassid on täiesti õnnelikud, teevad üksteisele kurr-murr kõrva, kisklevad rõõmsalt ning nõuavad sisse-välja-sisse-välja-sisse-välja.

30.01.Sulailmalõbu sai muidugi paar päeva tagasi läbi ja viimasel ajal on olnud selline keskmine tali, vanade reeglite järgi, ma mõtlen kui veel OLID talved jne. Vahelduva eduga on temperatuurid -3 kuni -6. Lumega on ka kõik hästi, eile sadas 20 sentimeetrit ja tänanegi hommik algas lumerookimisega. Jõusaal oma aias, pole vaja kuskile välja peale tatsuda sellepärast. Lund on nii kohutavalt, et iileksid ja pisemad rodod on ülepea lume all. 

31.01 Lund sajab kogu aeg. -7,1. Selline salalumi, vaikselt pudeneb teist, aga õhtuks on 10 cm jälle juures. Jube.

01.02. Talvepuhkuse kolmas vaba päev ja kui tavaliselt pole ümberringi muud kui üks suur igav valge talv, siis täna on teisiti. Sest täna on jälle päiksetõus. Suur, hele ja võimas. Seekord sattun erakordse sündmuse tunnistajaks juba sel ajal kui ta läbi lumiste toomingate paistab ja Välja puutumatud lumelagendikud kuldselt sätendavaks kauniduseks on tinistanud. Võlu on täna nii palju. Ka kraaviäärne jalgrada pole enam tavaline vaid näeb välja nagu lumekuninganna teeaed - igalt käänakult avaneb järgmine vaade ja päike sädeleb läbi lumiste pajupõõsakardinate "nagut üits hull".

Tagasiteel võidab argipäev. Päikese selja taha on hiilinud alatu lumepilv, pehme pahelise halli käpaga katab ta päikese näo ja viipab teisega sõpru lähemale. Koos istuvad nad päikesele peale ja sadama hakkab paksu laia jõululund, sellist mida enamik inimesi jõulu ajal oma tagaaias millegipärast näha tahab. Longin koju ja hakkan lund rookima. Edasi on natuke lõbusam. Kangutan kasvuhoonest lahti ämbri kompostmullaga ja toon tuppa sulama. Äraõitsenud poenartsissid ja -hüatsindid tahavad suuremasse potti istutamist.

Päike murrab keskpäevaks paksemad pilved maha ja keevitab pärlmutriselt läbi õhemate lumepilvede. Ongi selline pärlmutrine valgus terve päeva. Märkan, et kella viie ajal õhtul on veel päris valge.

02.02. +2,5. Hommik algab lumerookimisega kuid ainult nii palju, et väravani pääseks. Lihtsalt aega pole. Paneme plaani maha, et õhtul võtab üks katuse ette ja teine parkla. Õhtul on meil mõlemal tunni kuni pooleteisene jõusaal. Edaspidi lubatakse veel rohkem külma ja iga päev sajab vähemalt kümme sentimeetrit lund. Härra Veebruar näikse sel aastal õige külma ja lumelemb olevat. Mõtlen lumerookimise ajal, et mis see sõna oligi, millega võiks seda kõike iseloomustada, mis ühtlasi sobiks iseloomustuseks ja poleks väga kiunumaiguline. Lõpuks leian selle sõna ja see on "silmini". Aga ma olen optimist. Elukogenud, elan põhjamaal, mäletan lapsepõlvest talvi kus lumi oli viieaastasele rinnuni, nii, et alati võib veel hullemaks minna. :)

05.02 Viimased kolm päeva on hommikud alanud -11-st ja vahel külmeminigi. Bond on hakanud toas magama ja peremees ei lähe enam ilma kinnasteta õue. Paistab, et soojade iiri talvetega flirtimine on läbi ja nüüd teevad jälle ilma vanad julmad põhjamaa külmakuningad. Lund on aias põlvini. Ja mul silmini. Jajah. Fui.

Mahedast iiri aastavahetusest tõelise talveni

27.12. -2,5, lumi on kolmandat päeva maas. Sügav jõulukas (jõulupuhkus). Jõuluka tundemärgid on järgmised: saab kinke, saab kinke teha (mis ei ole mitte vähem toredam tegevus), saab salmi lugeda (Stardipaugust surnuks ehmus tuvi, tema süda oli väga haige, möödujatel kaasa tunda polnud huvi, väikse koha nimi oli Paide), postkastist leiab vahel shokolaadi ja jõulukaarte, külmkapis hakkab toitu üle jääma, naabri koerad on õnnelikud (kujutage ette! oma aiast leiab praekonte) ning mis peaasi, on aega. Mõnel näiteks aega vaibavabriku jaoks, lihtsalt vedelemiseks, koduposserdusteks ja selleks, et valgel ajal metsas kõndida. Muide, täiesti talvises metsas, nii imelik kui see ka pole. Jajah, lumi jälle maas.

28.12. Hoo, päike! Hea tore valge päev. :) Ja nii mõnus on mattuda igasuguste huvitavate asjade tegemisse. Vaibavabrik muidugi kõigepealt!

29.12. Tegelen juubeli tahtliku ignoreerimisega. Koroona, teadagi, aga arvutist on küll hea tervitusi lugeda. :)

30.12. Nii hea, et lumi jälle läinud. Puhub mahe tuuleke ja sajab vihmakest.

31.12 See on see päev mida ei tohi kunagi maha magada sest siis kulgeb ülejäänud aasta samamoodi. Tuhiseme hommikul läbi raagus ja vihmase (+2) Eestimaa Lavassaarele. Väike inimtühi alevik soode ja rabade vahel (kaardimaterjalist lähtudes). Kohtume seal aleviku ainsa inimesega (minu kiiksuga visuaalne ettekujutus, sest rohkem inimesi tõesti tänavail ega mitte kuskil näha pole), ostame inimeselt alusetäie turbapätse ja sõidame valmis pandud kauba juurde. Esimene mõte on: "oioops, see ei mahu ju autosse ära!" (aednik minus on kohe valmis osa turbapätse vajaduse korral isegi sülle võtma.) Laadimise käigus selgub, et meie armas "rekka" on seest siiski suurem kui väljast. Tagasitee on lihtsalt puhas lõbusõit. Tibutab vihma ja maastikud on lumetud. Lõuna paiku teeme naabrinaisega pikema metsaringi ja siis võib aastalõpulaisklemisega alustada. Tänavu on teles uskumatult pikk ja sisukas meelelahutusprogramm. 

01.01.21 Teen aiast pilti ja turbapätsid saab ka kenasti laiali laotatud, et nad kevadeks ikka korralikult läbi märguksid. Saxifragadel on õienupud ja väike vapper topeltõieline lumeroos õitseb nagu...roos.

02.01 Paks lumeüllatus hommikul maas. -2,2.  Botaanikaaeda huvikäbisid otsima me järelikult ei lähe, sest need on lume all ja vaibavabrik jätkab laisal loginal pooleliolevat tööd. Maailm on uus ja valge, kangesti kena vaadata teist, suhtungi ülearu kerglaselt, sest veel ei tea ma, et see lumi ei mõtlegi paari päeva pärast ära sulada (kui üldse sulab).

05.01 Edasi ongi ainult lumi. Ilmateade lubab  terve järgneva nädala -2 kuni -4, maa on sedakorda lume all sula. Ja paistab, et ega enne kevadet midagi huvitavat ka ei juhtu. Isegi lund ei saja enam juurde.

08.01. Lund pole tõesti enam juurde tulnud, huvitav, vana hakkab juba kuluma ja määrduma. Esimesed halvad aimdused, et vanal on siiski plaanis kauaks maha jääda. Jätkuvalt -2 kuni -4.

12.01. Täna on tuisk, uued lumed, uued külmadki tulemas. -2 kuni -4. Õudne ta ju on, aga kannatame, kohaneme...Kütame, toome puid tuppa ja kütame jälle. Eile hommikust kõnniringi tehes kohtasin suusarajal rõõmust kilkavaid mehi, möödusin neist vaikse imestusega.

15.01 Eile oli -8 ja lumesadu. Kohe hästi tuli. Lund on aias oma paarkümmend sentimeetrit. Täna näitab kraadiklaas 13,7 kuid see pole veel kõik, läheb veel külmemaks.

18.01 Esmaspäev, -4. Sai mööda see jube külmalaine. Pühapäeva hommiku termomeetrinäit on praeguse seisuga meie jaanuarikuu külmarekord ja see on -15,8. Väga jäine nädalavahetus oli.

Pimedas detsembris jõulude poole purjetades

 Eile (30.11) käisime RIMIS, ostsin jõulukaardid igaks juhuks ära, elu on näidanud, et järgmine kord võpatab teema meelde millalgi 20 detsembri paiku, siis jälle pole komplekti (ümbrik, kaart, mark) käepärast ja donnerwetter nende jõuludega. No ei ole ma jõuluusku, aga mõne kombe teen ikka kaasa ka. Jaa, tore on pilkases öös (mis algab kell neli päeval) vaadata neid kõikvõimalikke värvilisi tulesid ja lumehelbeid ja helendavaid puid ja ilus. Pimedus kipub tõesti pisut kägistama.

Detsembri algus on kord lumine kord vihmane, 02. ja 03 detsembriks lubatakse öökülma kuni -4. Tahaks näha. Külmakandis on ehk -6. Edasi läheb jälle soojaks ja siis jälle külmaks. Talv lähenebki viimastel aastatel niimoodi, tantsiskledes, ikka samm ette ja siis jälle taha. Ja jääb siis lõpuks lõplikult tulemata, nagu ikka.

02.12. Jah, Külmakandis õhtul -5,8. Lumeta maapind on külmunud, kuu peegeldumas kivila katteklaasidel. Oli nii külm ja pime, et läksime ostsime elutoa lakke päikese. Sellise paraja suurusega lahvatise, et kui täie vungiga tööle panna, siis on valgusvoog nii erk, et silmad plaksatavad ise kinni. Päikese saab ühe nupuvajutusega ka kuuks ümber muundada nii et two in one. Kuu on sun ja Sun on mun...Mingi täpsust tahtva talvise nokitsemise juures on ta muidugi täiesti asendamatu abimees rääkimata talvepimedusse kadunud asjade otsimisest. Unistan sellisest laubalambist.

06.12 pluss 3, eile oli meil jõulupärjatöökoda. Linnast saabus kaks noort teotahtelist päkapikku põhimeistriteks, kogu tarnitud materjal kulus ära ja tulemuseks oli viis kena uksekaunistust.

09.12. Juba kolmas pimestava päikese ja helesinise taevaga imeilus päev.  Hommikuti on olnud -6,8; -7,3, -9,6. Nii palju valgust! :) Aga seda kõike on parem aknast imetleda. Käisin eile lõuna paiku linnas õues, omaarust ilma nautimas, aga see oli nii jube sest puhus jäine tuul, mis näo kiirelt punaseks maskiks tarretas. Korjasin mõned torkava kuuse käbid (tore oleks endale mõni pisike hõbekuuseke kasvatada) ja tulin tuppa tagasi tundega, et praegu poleks tõesti paha lõunasse lennata.

-9 on Bondi jaoks ka palju, igatahes jäi ta terveks päevaks tuppa magama.

12.12 Külm ja päikseline nädal lõppes eilse hommikuga. Õhtul oli juba -2,5. Talveuni. teinekord võib südamerahuga magada 10, 11 ja 12 tundi järjest. Kirjutasin jõulukaardid valmis, kuid tormiline elutsükkel on kirjasaatmiskomplekti laiali löönud ja issand ise teab kus nüüd need margid ja ümbrikud olla võivad.

15.12. Jõul läheneb, detsember on juba kord niisugune kiire ja lühike kuu. Sel nädalal on mõistlikud külmakraadid, kõigest -2,5 kuni -4,8 ja nädala lõpuks lubab ilmajaam plusskraade. Hõlmikpuul pole sel sügisel isegi mitte kuuseoksi peal, loodan, et miinus 9 ei olnud tema jaoks veel probleem. Suuremate külmade puhuks on mul plaanis pakasekangast torbikud õmmelda. Hea ühele või teisele vajaduse korral pähe tõmmata. Seesinane nädalavahetus kulus meil olmeliste ootamatuste likvideerimise peale. Pokumees oli võimas ja põhimahv oligi tema peal. Pühapäeva õhtul tegin kommi ja pisiasjade külvi, külvasin kivilakribusid, musta talinelki ja peenemat pulsatillat. Peaks vaibavabrikuga ka rohkem tegelema, järgmine nädalavahetus ehk õnnestubki.

16.12. Seda nn "talve" oli ca 2 nädalat, sest täna on termomeeter pluss 1 ja sajab vihma või lörtsi. Külvid said ka kenasti ära kastetud ning võib kasvuhoonesse tõsta kevadet ootama. Selline tunne on, et mingi 10 cm lund võiks küll tulla, oleks vähekenegi valgem. Mina, lumepõlgur, räägin sellist asja? (oops) häbiga vasakule ära

18.12  Kuna on nii pime aeg, siis mõtlevad inimesed endi ja teiste rõõmustamiseks igasuguseid asju välja. Käisime eile pühade puhul ühe restorani saksakambris privaat - gurmeewärgil. Asutuse jõulupeo asendus. Väga põnev üritus oli, ma sellistel ainult osalekski. Mida kõike toiduga teha ei anna...Puhas kunst, mitte söök. Neli tundi maitsmisi, mekutamisi ja naudiskelu. Oli ikka põnev küll. 

19.12. Leidsin margid ja ümbrikud üles, aga nüüd on kaardid kadunud. Ollalaa...

21.12. Jätkuvalt pime ja soe, pluss 3. Täna algas kalendritali, on aasta kõige lühem päev ja kõige pikem öö. Meie uuest laepäikesest on saabunud uuel aastaajal päris palju rõõmu. Vaatan vahel ikka läbi akna peenarde poole ka, aga seni pole veel rohimishoogu peale tulnud. Just akna all on hästi rasvased nälgheinad rooside vahel. Las nemad olla...Aga talvised lumekupud, krookused ning võrkiirised on saanud 2 nädalat külmunud maad (ehk oma talve kätte) ja nüüd peaks nad hakkama mullast välja piiluma ning õitsemiseks sobivat ilma passima. Varsti on juba nagu inglismaal, et lumikellukesed jaanuaris jne

22.12. Leidsin kaardid üles ja lisasin margistatud ümbrikele, millel ma vahepeal kiivalt silma peal olin hoidnud. Peaks piparkooke ka tegema, aga pole õiget hoogu peale tulnud.

23.12. Lumemuinasjutuline hommik. (viies lumejuhtum) Nii palju valgust! Lund on ca 7 cm ja see ei sulanudki Sakus õhtuks ära. Kuigi ma pole talveinimene, möönan, et mõningane lumi võiks vahel ikka olla küll. Mitte tihti ja mitte palju, aga jah...sooja oli 0 kuni pluss 1. Homme on Lapse juures jõulukas, saime udupeene kutse, mis linnapäkapikud salamahti postkasti olid pannud.

25.12 Null kraadi. Jõul on käes, laupäev ise oli süsimust, kuid täna sajab jälle lund. Kuues lumi peaks see olema, hmh... peale kümnendat ma loobun neid loendamast. Leidsin ridikülist posti panemata jõulukaardid. Oeh, ma vist ei ole kõige edukam jõulukirjasaatja...Igatahes viisin posti. No uusaastaõnnitlused olid seal ka peal.