On ikka hea tunne küll.:)
Mida teha kogu selle üle jääma hakkava ajaga? Mnjaa, aeg on kallis asi.:)
Vedelesin eile terve õhtupooliku. Mitte midagi ei teinud. Täielik reläks.
Irw, eksole, anna inimesele lõpuks ometi vaba aega ja ta lööb selle osavalt surnuks.
Luban, et hakkan mõnevõrra tublimaks ja lõpetan pooleliolevad "projektid".
Teen oma aia kataloogi, siis naabrinaiste aiavisandid (ka oma kodu ümbrus peab ilus olema:) ja märtsist vist hakkabki see päris elu pihta. Paar puudelõikust on ka juba pakutud, aga eks ikka lähemad inimesed kõigepealt.
Kuigi lõpuni olid kõik head hinded, siis kaitsmine vajus mul totaalselt ära. On üks niisugune vanasõna: "Poolel teel hobuseid ei vahetata" ja ma olen sellega nõus.
Kui täitsa kristalselt aus olla, siis hakkas juba sügisest vastu aiakujunduse õppejõu vahetamine viimasel aastal. Vana oli küll võibolla olemuselt maavillane, aga igatepidi aus proff ja valdas oma ala. Piirid olid paigas, kõik kindel ja teada. Uus oli võluva olemusega, aga sorry, minul mingit vaimustust küll ei tekkinud. Õppejõuna jättis ta tuulepea mulje, oli hajameelne ning armastas pidevalt tülikaid muudatusi teha. Ma lähen ikka tõeliselt turri kui mul on suvel taimetabel (paari nädala töö)valmis tehtud ja sügisel öeldakse, et oiiii, aga nii oleks palju vahvam, teeme hoopis nii. No ei kilka vaimustusest, eksole. Niisiis, lõpus võtsin need joonised ja värgid üsna vabalt: seletuskiri on ok, läbi ikka ei kuku ja põhiline, et saaks kaelast ära. Nüüd on. Ja asi vask.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment