Kumare

Tegu on uuriva dokfilmiga gurundusest. Oli hea. Soovitan südamest.:)
Lugu algab jutustavas laadis: india päritolu ameerika kodanik Victor Gandhi on palju kokku puutunud igaliiki gurudega. Kes jõllitab klaasistunud pilgul kaamerasse (hašiš),  kes ei väsi märkimast seksi tähtsust noorte neidistega just tema jumalikustumise tsüklis (seksist vahutaval vanaisakesel on nabani ulatuv sassis raugahabe), kolmas on omamoodi kummaline, kuid inimesed usuvad, järgivad ja kummardavad neid pühamehi hardalt. Kui lihtne oleks hakata guruks ja kus on point?  Victor võtab kaks abilist, kasvatab endale korraliku habeme ja juuksed, ajab selga safraniga värvitud rüü, vahetab veatu inglise keele lihtkeelse vigase hinduaktsendi vastu ning asub looma oma religiooni. Dokfilm kujutab  kaadreid uue religiooni kujunemisprotsessist koos autori (nukra) huumoriga vürtsitet` kommentaaridega.
Mida aeg edasi, seda enam tunneb uusguru ennast tõelisena. Ta mõtleb välja rituaalid, leiab endale õpilased, koostab mantrad ning tema õpetus on populaarne. Kogu protsessi filmitakse.
Tema õpetuse teesid on lihtsad - 1. kõik on illusioon 2. kõik eluvajalik on endas olemas, vaja see üles leida 3. inimesed peegeldavad üksteist. Sellest sünnib palju head mõistmist. Lõpuks avaldab ta enda tõelise isiku ning selle, et kogu lugu oli eksperiment. Tähelepanuväärne on kuidas ta seda teeb. Inimesed oma usu- ja  jumalavajaduses ning gurundus üldse. Huvitav filmitükk.