Aias kustuvad flokside viimased hõõguvad sädemed, helmikpõõriste värvid lähevad hinda ja muutuvad sügispäikese paistel (või on see imetluse vägi) säravamaks, suvelõpu õitsejad on päevakübar `Goldsturm`(kuhil jumalikku päikesekollast), siilkübarad (Eve oivaline `Milkshake`, elujõulised lillaõielised seemikud, kollane `Mac`n Cheese` ja valge `Primadonna White`) , hiina astilbe `Pumilo`, Milda aiast pärit imekaunis lilium speciosum `Ushida` ja karvane päevakübar `Cherry Brandy` (kirsipunane ja tumepruun samet), sügisheleenium `Red Jewel`, tasahilju avaneb floksipuhma selja taga kõreliilia ja otsa on lahti teinud ka kõige esimene varane krüsanteem. Krüsanteemiperiood tuleb põnev...kolm värvi on ainsana kindlalt teada, teiste tegelaste õisi ei tea.
On ka suuremate istutuste ja kolimiste aeg. Mis on põhiline - sain natuke ka ruumi juurde. Ja nüüd muudkui istutaks, kuid eilne õhtu nägi küll välja nagu aedniku põrgu. On vaba päev, kaks kasti taimi ootab mulda saamist. Lähen õue, tõstan kühvli...ja kohe hakkab sadama. Lähen kükitan arvutis, vihm näikse vahepeal vaibuvat...lähen õue, tõstan kühvli, hakkab sadama. Jama kohe. Vähemalt oli metsas juba seeni. Põgus invasioon kolme kitsemamplikohta lõppes edukalt, saime kahe kastme jagu mampleid ja veidi ka pilvikuid.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No mis sügis? Puud on rohelised, seeni pole. Aed on värve ja kastid taimi täis. Kuidagi kevadine tundub see värk olema:D
ReplyDeleteTaevad on karged, ei kevadet, kuigi palu-näsiniin teeb õiepungi. Suvetunne tuleb küll sooja päikse käes peale teinekord.
ReplyDelete