Saturday, December 14, 2013

20 lemmikut ehk läbi lillede kevadest sügiseni

Ei saa üle ega ümber ilma kevadiste aareteta. Kõigepealt tärkavad lumekupud, siis krookused ja siis on pisiputkede, kevadadooniste ja kevadmagunate aeg. Kõik kolm paljunevad väärika väljapeetusega. Loodetavasti on meie aias neist kõigist 10 aasta pärast midagi tihnikutaolist...



Mõned aedniku jaoks väga väärtuslikud taimed võivad olla ootamatult pisikesed. Kuuseheki jahedas varjus avab kevadel oma õied alpi soldanell. Kõrgus 10 cm.
Loodus on ikka imeline küll. Ma ei tea kust Milda ta välja võlus, aga selle Sieboldi priimula nimi on `Winter Dream`. Tema õied meenutavad lumehelvest.
Ja kobarhüatsindi mutantvorm Muscari plumosum õis püsis kevadest südasuvesse muutumatult kauni veidrikuna peenral. Sel sügisel panin neid suisa terve paki maha, tuntagu end nagu kodus.:)
Anita ütles kevadel, et trompetparadiisea on väga kütkestav olevus. Seda ta on tõesti. :)
Koerahambad on meie aias uustulnukad, nüüd ma ei saa aru kuidas elu ilma nendeta võis üldse võimalik olla.
`Pagoda`
Sarvkannikesed on vastupandamatud. Eriti öömusta õiega `Molly Sanderson`.
Alpi käoking on pisike, kuid õitseaja poolest fenomenaalne. Terve suve ta muud ei teinudki kui õitses.:)
Veripunane kleidisamet - esimese selle priimula poja sain naabrinaiselt. Paljundasin, sai mitu ja oli ilus. Väidetavalt on see vana eesti sort ja nimi on `Lein`
Kristiine Aianduskeskuses armusin ühte mättasse. Tema nimi on kaderohi.
See roheline.
Ja üldse on mättad võrratud. Lõuna-lambavaip.
Ja harkjas azorell.
Ja muidugi ei saa mööda minna epimeediumidest. Sest neid ei ole kunagi liiga palju.:)
Alpi epimeedium.
Hostad on eraldi peatükk. Nende jaoks peab olema ruumi. Kuna ruumi ei ole, siis peab hoolega valima ilma kelleta poleks aed täiuslik. Üks neist on kindlasti `Dream Weaver`
Ka liiliad võib võtta ühe nimetaja alla. Kõik on vastupandamatud.:)
Eriti need, mis lõhnavad. Roosilõhnaline nimetu LA.
Helmikpöörised on ka aias eluvajalikud. Viimane kui üks.
Kolmkõla helmikpööristest mukdeenia kõrval. Tumedaim on `Obsidian`
Siilkübarad on väga armsad lilled.
Eve `Milkshake ` õitses lausa mitu kuud.
Ka krüsanteemideta ei ole võimalik elada. Punane ja külluslik topeltõieline Mammutriinu valdustest. Kui ma vaid teaksin nime...
Hiidpäevalille sulgjad pealsed on maalilised. Tõstan ta järgmine kevad täispäiksesse, ehk jõuab õitsema minna...
 Ja ongi 20 täis, aga kukeharjad, astrid, drüüased, iirised, nõmmkannid, kõrvikpriimulad, sahinlill, kevadikud, tume maohabe...ühesõnaga, sai veidi pilte lapatud, kuid  loo moraal on selline, et kõige-kõige lemmikute üleslugemiseks jääb number kahekümnest väheks. Aga selitamise mõttes midagigi. Oeh, veel kolm kuud kevadeni...

8 comments:

  1. see lemmikute rittapanemine on nii armas, püüdsin seda teha hostadega. välja tuli 10 lemmikut, 10 lemmikut...ja nii aina aedasi 10 ja + korda :D

    ReplyDelete
  2. Mina pole küll võimeline ei kümmet ega kahtkümmet välja valima :D 10x10 ehk tuleks kõne alla. Tubli oled!

    ReplyDelete
  3. Trompetparadiisea. Khm.
    Ja riskides end korrata, kui Sa millalgi krüsanteeme jagama hakkad, siis ma natuke niutsun.

    ReplyDelete
  4. Oo, kuidas mulle meeldib lugeda selliseid postitusi, nii huvitav.
    Hilissügisel uurisin Kristiine aianduskeskuse nimekirju ja tõin endale päälinnast mõned puuduvad tegelased viimasel minutil.

    Asorell ja priimulad. Nii võivad nad minugi südame ära võita :)

    ReplyDelete
  5. Huvitav, et esimene pool on ka minule väga sümpaatilised lilled! Kohe ikka tôesti väga ja nende järel tuleb veel sada:)

    ReplyDelete
  6. Kuidas on selle viimase iluduse nimi-see roheline?

    ReplyDelete