Pole vähimatki kahtlust, et nüüd on ta saabunud ja rahumeeli võib nüüd paljudele nimisõnadele ette panna kevad-. :) Nagu näiteks kevadvihm (sadas terve eilse päeva), kevadkülv (echinacead, basiilik), kevadõied (sarvkannike, talvine lumekupp, tänase päevaga väljuvupsanud lumikellukesed), kevadöö (õndsalt solisev), kevadtuul (metsalõhnaline, pluss kolm, vihmane), kevadpilvitus (sademetest tiine pärlmutrine püsikate), kevadsõidud (jäänud enamasti ideeks, sest ilm on kogu aeg nii tatine) ja kevadtegevused (suurpuhastused, talveriiete ära panemine, kolimine:).
Hiigla mõnus on hommikul ärgata, oodata ära järgmise sulaveepiisa kukkumise hääl ja nentida tohutu rahuloluga, et väljas on jätkuvalt plusskraadid.:)
Kogu aiavarandus on lume alt väljas ja kui siin sai ennist lorajuttu aetud, et kõigepealt astub kevadele vastu sarvkannike, siis nii see oligi. Ta sulas äärmiselt iseenesestmõistetaval ilmel lume alt välja ja detsembrine õis on jätkuvalt kenasti indigosinist värvi. Ei mingeid talvekahjusid ega midagi.
Huvitav oli tõdeda, et nii harfiõis kui ka santoliin näevad peale lume all olemist täiesti kobedad välja, kuid mida arvata kevadise emajuure silostunud kodariku kohta?
Liiliapeenras küünituvad krookused ja võrkiirised kevadele vastu, nii kummaline, et on alles veebruari teine pool. Mõni aasta pole võimalik ka esimesel aprillil säärast aiamaastikku näha.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Täna oli tõesti imeline (kevad)päev! Aga ehteestlaslikult kipub ikka mõte pähe, et äkki tuleb pill pika ilu peale :)
ReplyDeletemnjah, mina tahan õue kraapima aga tatisevõitu on jah, maa on 30 cm jagu külmunud, ikka veel :/
ReplyDeleteOhjah...läheks ka, aga maa ei kanna veel isegi kassi peal. Et kust ma tean? Jälgede pealt oli näha, keegi vajus ikka kõhuni sisse pmst.:D
ReplyDelete:D
ReplyDeletekujutan selgelt ette seda vajumist ja kassi nördimust
Tänane päike ja teele saadetud tellimus sundisid ka minu eufooriliseks :), aga maa on tõesti sügavalt külmunud. Uskumatu, külmakest oli nii lühikest aega
ReplyDelete