Ülehomme on märts!

Vabandust...aiablogi on see siin siiski, hoolimata olukorrast riigis...mis ei tähenda, et ei tohiks meelt avaldada kui... Aga nagu eelpool öeldud, on see põhiliselt ikka aia- ja koduloomablogi.
Veebruar lohiseb lubatud nullkraadile lähedal olevat joont hoides kenasti lõpuni, homme veel ja ongi läbi.:)
Öösel on olnud maksimaalselt miinus 5, tavaliselt on kas nullis või kõigest paar kraadi külma. Päevati pluss 1-kuni selle nädala soojarekordipäevad, mil Tallinnas näitas pluss 7, Sakus pluss 6 ja üle Eesti räägiti veel kõrgematest temperatuuridest. Üks aednik nägi sel nädalal ka esimest liblikat. Olevat veidi unine olnud aga muidu ilus kollane.
 Väljavõte ühest ökotoiduaine reklaamist
"Amarant

Amarandi ehk rebasheina seemned olid inkade ja asteekide igapäevane leivavili, seda on söödud ka Aasias ja Aafrikas.

Hirsist veidi suuremad kollakad seemned on maheda pähklise maitsega ning sisaldavad täisväärtuslikke valke, rohkelt kiud- ja mineraalaineid. Kaltsiumi leidub amarandis kaks korda enam kui piimas."

Nojah, juhtus nii, et ükskord ammu koperdasin ökopoe otsa ja ostsin amaranti.

Esimest korda keetsin nagu mannat. Ei kõlvanud kuhugi, sest juures oli kibe maitse. Seekord leotasin ööpäeva ja keetsin pudruks. Sel moel kõlbas ta süüa. Maitse pähkline ei ole, pigem omalaadi iseloomulik (ju see amarandimaitse on) mekk, mis pisut tuletab meelde maisi. Huvitav sellegipoolest. Ei ütleks, et hirss on parem (hirss ei kõlba üldse süüa), kuid selles mõttes suurt vahet ei ole.:) 

Söödav, kuid päris õudne kui sellest lausa toituma peaks.