Veebruari soojarekord

Eile näitas kraadiklaas varjus pluss kuus. Käisin peenardel ka nuhkimas, kuid mingit erilist rohimisisu peale ei tulnud, sest tuul (vabandust, kevadtuul:) ei olnud veel kuigi soe ja siis pole õues kuigi tore asjatada kui külma varrukast sisse puhub. Inventuuri käigus kohtasin hulganisti igasuguste sibullillede ninakesi ja kevadadooniste pisikesi pealagesid. Tulbid, nartsissid, hispaania ebahüatsindid, kobarhüatsindid jne.
Natuke eritipõnev on idahüatsintide osas, kes on mul esimest aastat, kuid neist ei ole veel midagi näha (natuke palju ka tahetud, ikkagi veebruar veel:). Flokside ja kullerkuppude ninaotsakesed olid samuti väljas.
Vaikselt hakkavad ka puhkuseplaanid selginema. Ikka see paesillutis. Pääle ehitust sai ta rutuga õue maha lartsatatud, et porine ei oleks. Nüüd teeks uuesti mõnuga ja korralikult. Vormistaks ühtlasi ka midagi alpitaimede istutusala taolist astelpajude alla. Käisin poes juuretõkkekangast ka piilumas, kuid see oli nii mõttetult kallis, et peab midagi muud välja mõtlema.
Tubased istutused on kasvuisu täis, siberi iiris ja üks liilia on juba väljas. Mulle hakkab vaikselt tunduma, et ka jaheda toa talvitujad tuleb üle vaadata, kastma hakata ja valgemasse tuua.Pühamaa perenaise rhodohypoxised (bauri punatähed) talvitusid väljas, mina ei julenud...aga oma suureks rõõmuks leidsin, et sebaea thomasii (tal ei olegi eestikeelset nime) oli peenras elus ja heas konditsioonis. Sama lugu ka harfiõiega. Ka roosa maukleht oli suutnud talve üle elada (mis sest, et lõuna-aafriklased.:).
Täna on täispäike pilvitu taevaga, öösel tuleb ilmselt külma.

Armulise märtsi peale lootma jäädes...