Väikese aia omanikud teavad, millest ma räägin.:)
Mõnedel hostadel on huvitav omadus suureks kasvada ja kui ta seni on täiesti rahulikult saanud hakkama 20x20 sentimeetrisel maalapil ja kõik on häppid, siis sellel vihmasel suvel tabab teda kasvamise..."tuhin" on vähe öeldud, kasvamiseogarus oleks ehk täpsem. Noh ja kui su pilgeni täis aias on selliseid kümme tükki, siis kiilub veidi kinni, onju?:)
Loobuda ühestki ei raatsi. Võtsin "Gemini Moon" turjapidi pihku ja kõndisin temaga aias ringi...et kui kuuskede juures oleva varjukivirike ribu-räbu laiali lüüa, siis oleks ju seal kohta ja toa juurde paistab ka. Mõeldud - tehtud. Sellega algas meite aias ribu-räbu nurkade likvideerimine. Tõstsin ka paraadpeenrast välja paar lille, mis hakkavad uut kodu otsima, tekitasin sinna suurema polügoni ja selle saab endale kasvupisikuga nakatunud võimas "Paradigm", kes hostapeenrasse enam ära ei mahu. Vangerdused. Hostapeenrasse kolib "Invisible", kes teistest oma ühtlase välimuse poolest erineb ja sellega toredat kontrasti pakub.
Suurelt peenralt korjasin kokku kõik ebamäärased ja lamandujad, ning istutasin asemele punast priimulat. Kohe mitu laiku. Mõnda kohta ka helmikpööris "Marmaladi".
Kuuskede ette kribumajanduse asemele lähevad tiarellid ja hostad. Vihmane august on parim aeg ümber tõstmiseks ja istutamiseks. Hostade lehed on välja kujunenud ja see annab võimaluse sobitada värve ja struktuure.
Seoses suurema hulga mägisibulate tulemisega eelmisel kuul tekkis vajadus ka alpikaljut natuke laiemaks teha. Ühtlasi vormistan ääred korrektsemaks, sest esimene variant oli puhtalt katsetus, et kas nii jääb püsima. Tegelikult saab kindlamalt laduda. Ääri lahti võttes selgus, et iga äärekivi all on sipelgalinn. Jama kohe. Taimedele see päris kindlasti ei meeldi.
Kirjutada ja pildistada on vähe saanud. Laagerdumise aega on suvel vähe, pidevalt toimub mingi äksõn. Või kui äksõn ei ole, siis istud vaikselt verandal ja kuulad kuidas liiliad õitsevad. Mõnus.:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
jajah, mina jõuan enamasti vaid mõelda, et selle peaks kolima ja toda liigutama, paremal juhul saab aiavihikusse kirja ka. Ikka suured hüüumärgid ja remark- kiire või esimesel võimalusel. Ja siis läheb kõik vana rada edasi, sest ma lihtsalt ei jõua selliste suurte tegudeni. Aga eile said kõik hostad lõpuks istutet. :)
ReplyDeleteThis comment has been removed by the author.
ReplyDeleteMul on sellel aastal malemängust juba peavalu :) Tõsiselt. See pidev kümne kombinatsiooni meeleshoidmine istutamisel on veidi väsitav (Kui ma istutan selle hosta sinna, siis vabale kohale panen selle ängelheina, mille asemele läheb priimula teisest peenrast, mille asemele läheb...)
ReplyDeleteRahutu Rahmeldaja: Aiavihikus on veel paarkümmend punkti, mis suve lõpuks peaks tehtud olema, enamus on ümberistutused. Aga hoolimata ligi 100 mägisibula ja alpimudru lisandumisele on futulandis suhteliselt niisugune aia selitamise periood. Et mida kuhu oleks vaja ja millest raatsin loobuda. Isegi ruutmeeter uudismaad (loe kaljut) saab veel teha.
ReplyDeleteNeljandik: Jah, too "aiamale" on väikeste aedade argipäev ja nii suvest suvesse. Aga kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis oli Neljandikul täitsa suur aed. Mis sa seal teinud oled, et enam midagi ei mahu? Nojah, aastaga jõuab täitsa palju ja Nurga puukool ka peaaegu kohe kõrval.:)