Alpikalju ise on veel noor - kõigest aasta vana, ta on ehitatud Tšehhi kiviktaimlat eeskujuks võttes, kuid stiilipuhas ei ole ja näeb välja nii:
Sellel istutusalal kasvab umbes 130 taksonit, kõige kõrgem neist on Dalmaatsia mikromeeria, mis õitsedes 20 cm-ni küünitub, aga muidu üsna tagasihoidlik minipõõsake on. Kõige väiksemaid taimi on palju, et siis tegelikult enamik. Ja lisaks veel mägisibulad.
Aga alustame algusest, ehk astelpaju alt. Vasakpoolne serv.
Astelpaju tüvest tagapool asuvad Tii aia elupuu, jugapuu ja Spiraea jap. seemik, Thujopsis dolabrata pistoksataim. Tüvest vasakul on arendsi kivirik, temast allpool kaks Mõdriku nelki. Keskel kasvav roheline rosett on Ranunculus alpestris. Temast vasakule vaadates on valge kivinukk, mille teisel küljel kasvab rukkilillesinine lauk. Aga kui vaadata ranunculusest üles, siis seal on minikasvuline Ulmus parviflora, kivist paremal on pukspuu, pukspuust allapoole on kolm pesa Farreri kuldjuurt, hall pässakas on Vallishi aruhein ja parematel päevadel on ta üsna sinine. Ei ole vist vaja mainida, et praegu pole tema parimad päevad. Piisab kui öelda, et elu on sees. Loodame paremat.
Parem pool:
Astelpaju all, taga on Polygonatum hookerii, kes ei ole veel välja tulnud. Kui ei tule ka, siis rohkem ei ürita, see oli mu kolmas katse teda meil kasvama saada. Ääre peal on Ülle nelgiseemikud, nende kõrval see rohelisem tutike on Campanula ciliata. Astelpaju all on hiina emajuur ja mägisibul `Elf` .
Aga juba tekkib kirjelduses lünki, kribusid on liiga palju, osad neist on nähtavad vaid lähedalt vaadates. Igatahes põnev on.:) Astelpaju all on Daphne hendersonii `Kath Dryden`
Järgmine viil, vasak pool:
Pisike roheline kribu vasakul keskel on Prostranthera cuneata, üle kivi paremal pesitseb pisilobeelia, kes jäi selle sandi talvega ellu, temast paremal on saxifraga `Haagi`, kellel kena lopsakas kasukas, aga õitseda ei taha, veel paremale üle kivi on harilik kuusk `Nana`, mägisibul `Rotsteinslese` ning kuusest allapoole mägisibul `Sioux`, üle kivi paremal elab Arendsi kiviriku sort.
Parem pool:
Suhteliselt keskel on Daphne arbusto, temast paremal Arendsi kiviriku sort (suur heleroheline laik), temast paremal ja peal on erinevad nõmmkannid. Daphne arbustost vasakul on Saxifraga marginata ssp. rocheliana. Tume mägisibul paremal ülal on `Tokajense`.
Rohelaigust allpool on Grassula milfordiae, tollest vasakul roosaõieline saxifraga kultivar jne.
Tegelikult jäid ikka mõned nimed vahelt ära. :)
Vasak pool:
Keskel ülal on mägisibul `Sioux`, tema all mägisibul `Pilatus`, temast all paremal peaks olema torkav kivirik. Keskel vasakul imepisike roheline tutike on Azorella lykopoides, temast ülevalpool Physaria alpina ja kusagil seal on ka Phlox Kelsey. Azorella lykopoidesest allapoole ja veidi vasakule jääb väike aare, mägisibul `Goldsternshen`(tervitused Tistoule!:).
Ja parem pool:
Vasakul keskel on Dalmaatsia mikromeeria. Temast paremal mägisibul Sha-Uri, temast paremal Itaalia kelluka jäänused, veel premale mägisibul `Little Miss Sunshine`ja `Chilly Pepper`. Kui viimase juurest pilguga päris üles liikuda, siis väike hall nupsuke on Saxifraga grisebachii ja natuke allpool mägisibulad Hey-Hey, Hordubal ja Chocolate Pepper. Roosaõielisest kivirikust allapoole kasvab kolme kivikese vahel Taivi aia aare, mägisibul `Bedivere Cristata`.
Veel paar viilu, vasak:
Vasakul keskel sinakashall on Mõdriku nelk, temast natuke allapoole keskel on Saxifraga X Boydii, `Penelope`, üle kivi paremale on jälle Mõdriku nelk, all keskel on mägisibul Sparkler ja temast paremal Campanula rainieri (kes läks kasvama, talvitus hästi ja kellest paistab tulevikus paras nuhtlus saama:).
Eelmisel pildil on vasakul keskel Saxifraga longifolia, temast paremal mägisibul `Beatles Memory`, , siis Saxifraga `Cooloc Gem`´, nõmmkann ja lehvikjas kurekell. Kurekellast ülalpool on väga kaunis Spiraea Jap. `Magic Carpet` Tii aiast, Sax. longifoliast allpool on Minuartia stellata.
Keskel, paremal on nimetu kukehari oranzides toonides (tervitused Tiiale!:), kivi taga vasakul keskel on peidus Saxifraga `Paula`, temast ülalpool vasakul ääres elab Papaver radicatum, allpool vasakul on pisike roheline sõnajalg Ceterah officinarum, Tumedast kivist paremale jääb Asperula nitida ja kukeharjast paremale jääb Phlox caespitosa. Kukeharjast allapoole pika valge kivi otsa jääb Gentiana orbiculare (sügistalvine avanemata õis jäi jää ja lume all peale, kanged on need mägilased:), keskel roheline kribu on nimetu Mõdrikult, rajatise teravas otsas on Dianthus haematocalyx ssp pindicola ja päris tipus mägisibul `Azrael`.
Alpikalju elanikud peaks lõplikult oma kohale kinnistuma umbes kolmandal aastal. Kaks esimest aastat on silm kõvasti peal, et kes kellele kukile hakkab kasvama, kellele tuleks uus elukoht vaadata või kes nii vohama kipub, et pisielanike vahele üldse ei sobigi. Taimed on istutatud umbes sellise arvestusega, et aeglaselt kasvavad mättalised üksteisest piisavalt kaugele jääksid. nemad peaksid olema tulevikus püsielanikud. Nende vahel figureerivad siis mägisibulad, mida on kerge vajaduse korral välja võtta ning muud karvased ja sulelised. Kivid on tühja ruumi täiteks ja ka niiskuse hoidmiseks (nagu ka kiviklibust multš), sest suvel põuaga on iga niiskusekübe sellel kasvukohal eluvajalik.
Küll Sul on sel pisikesel pinnal kalliskive, üks väärtuslikum kui teine. Kuutõverohtude jaoks on veel vara, aga ka mina ei saanud seda Hookeri kuutõverohtu kasvama kolmel korral, võibolla oleks pidanud mu kallak järsem olema, ei oska öelda.
ReplyDeleteMägisibulate nimistu on ääretult huvitav, need küll Eestist pärit pole. Üks ahvatlus teise otsa.
Tõeline aaretelaegas!Seda kogesin juba eelmine suvi,
ReplyDeleteKui nii edasi läheb on sul paari aasta pärast vetikate kollektsioon! :-) Saad luubiga vaatamas käia ja ruumi võtab veel vähem :-P
ReplyDeleteMnjaaaaa ) Pärleid täis see kaljuke tõesti. Nii mõnelegi ajaks tulevikus kui need vohama hakkavad küüned taha :D Aga seniks kasvuhoogu neile ja rõõmu sinule :)
ReplyDeleteOhkama võtab, milline rikkus. Nii tore, et oled enda aeias neile nii ena koha loonud.Ehk võiks-saaks kunagi päriselt näha Su kollektsiooni....
ReplyDeletePisid on nii armsad.
Soojad tervitused lahkelt vastu võetud!
ReplyDeleteSee kalju on täielik imedemaa ja selle ääres võiks kükitada ja vaadata lõputult. Sinu tegemised on innustavad ja ükskord ma võtan Sust eeskuju ja teen ma "midagi". :)
Minul on olnud ônn seda rikkust juba sel kevadel kaeda. Vôrratu ja toredad ôitsejad ka juba ilutsemas!
ReplyDeleteSee tsehhi alpiaiakese loomine oli sul ikka hiiglama hea mõte, on alles mahutavus ja see läheb aina ilusamaks.
ReplyDeletelahe on ka see, et need puukesed jäävad ilmselt väikeseks, sest kasvuolud on sellised.
Sulle võiks siis väikese P.a `Hiiumaa`kinkida, tema kasvab üliaeglaselt :)
kaardistamise ees aga müts maha, mul on küll enamus oma kivila taimedest kirjas, aga kaardistamisest on asi kaugel. Vägev värk!
Loodetavasti saab ka sel suvel seal kükitada ja vaadata ja uurida :)
Tänan kõikide heade sõnade eest.:)
ReplyDeletePraeguses olekus ei ole see alpiala veel kuigi atraktiivne, kuid usun, et asjad loksuvad paika umbes kolmandaks suveks. Taimed hakkavad siis oma elu elama ja ei vaja enam kõrvalist hoolt. Siis peaks ka selge olema kes läinud ja kes jäänud. Sest jätkuvalt ei suuda ka mina näppe eemale hoida näiteks mõningatest kuuenda tsooni taimedest, mis teinekord jälle üsna kenasti meil kohaneda võtavad. Ja kõik muidugi ei kohane ka. Ikka katsetan ja proovin.
Jah, Hiiumaad olen teiste pool näinud, väga nunnu tegelane.:)