Suhteliselt eufooriliselt

Päikest antakse, lund pole sadanud, aed sätib õide - elu nagu lillhernes.:)
Üleeile varahommikul oli Külmakandis enne päiksetõusu -5,5, eile -4,5 ja täna -6, aga see käib asja juurde. Aprill ikkagi.:)
Üldiselt on palju positiivseid emotsioone. Kui kõige selle pisialpinduse juures ikka prillid ninale panna ja asjasse süveneda, siis selgub, et väga kenasti on talvitunud ja hea tervise juures on eelmisel aastal tulnud pisikribulad Aquelegia jonesii, pisilobeelia, Primula angustifolia ning aias juba pikemat aega elanud Anemonella thalictroides, kelle arvasin peale talviseid vintsutusi loojakarja läinud olevat. Ka lambavaip on elus (hurraa!!!:), mis vihjab sellele, et kasvukoht on õige. Kõik varasemad katsetused (4) on läinud aia taha, sest tavalisel mullal see taim eriti kasvada ei taha. Ka poolvarjus, kiviklibusel mullal ei elanud ta talve üle. Kuid täispäike ja lubjakiviklibuga segatud liiv, muld ja kruus on lambavaiba nii tugevaks teinud, et kasukas oli küll hatune, kuid eluvaim kindlalt sees.
Sinililled õitsevad

Lõokannused ka

Kivirikud, Saxifraga kultivar

Aqualegia flabellata ja pisike enelas

Tundmatuks jäänud kuid väga dekoratiivne kukehari, Tiia lahke and.

Saxifraga X boydii `Penelope`

Crocus `Vanguard`

Näsiniined, tihnik on õites.

Ka aedniku kass oskab ilu nautida...tegelikult, kui kristalselt aus olla, siis sumab näsiniintes hetkel üks koerliblikas ja Härra Tibu peab teda teraselt silmas.

Kivilas on päikse käes juurdunud must sametkäpp, aga orhideeline ei ole tema mitte.:)

Scopooliad, must ja valge. Huvitav, kas seemikud tuleks mustavalgekirjud?:)

Reisijad. Külast tulnud epimeediumi puhmikus on kanna kinnitanud kaks lõokannuse seemikut. Tore lisaväärtus.:)

Paistab, et tulp `Fire of Love`on vitaalne. Ka sel aastal on kenad pealsed tehtud.

Külast tulnud võrkiirised õitsevad esimest aastat. Tervitused Rahmeldajale!:)

Isand Tibu poseerib.