Saturday, April 16, 2016

Bondiaana.

Meie kassiisandad on erinevad nagu öö ja päev. Härra Tibu on pehmo, Bond matšo. Kui Härra Tibu eelistab öid turvaliselt toas veeta, siis tahab Bond ööseks õue, sest see pole elu kui kellegagi rüseleda ei saa. Tibu ei armasta kakelda, eriti veel ülekaaluka vastasega. Bond võitleb kui hull ka haavatuna, muidu pääseks ta vähemate vigastustega. Bond varastab ilma igasuguste südametunnistuse piinadeta a la kass tahab - kass võtab, Tibu käib laua peal vaid sotsiaalse suhtlemise eesmärgil. Elu on näidanud, et pehmodel läheb paremini, nad ei külmeta kunagi õues, nende manisk on säravvalge, neil on suvel vähem puuke, nad toituvad korrapäraselt, nad on õppinud paremini inimest mõistma, mis teeb nende elu lihtsamaks ja pehmod on ka intelligetsemad.
Ja nüüd käib meil Bondist pehmo kasvatamine ja temas elava tõpra taltsutamine, et lõpeks ometi ära see öine kasukalõhkumine. Hommikul ja päeval on Bondil jälle linnaluba kuid ööseks õue enam ei saa. Kui toas, siis toas. Ja võimalikult inimeste juures. Ei ole mingit ülakorrusele marssimist kui saab palju pai ning kõhtu ja kõrvataguseid sasitakse. Ja sedasi ongi meie pärastlõunad umbes sellised, et perenaine loeb raamatut ja Bond sätib ennast tema käeulatusse, et oma sasimisseanss kätte saada. Mõlemad on häppid, sest Bond vastab nurruteraapiaga ja see on igavesti mõnus kui sul hea raamatu kõrvale ka selline siidpehme loomake kõhu peal põriseb. Bondi pehmostamine ja eriline tähelepanu tema vastu on aga tõsiselt närvi ajanud Härra Tibu, kes protsessi kadeda pilguga arvutitoolist jälgib.
Ta on proovinud õues Bondile isegi omal saamatul moel kolki anda kuid see pole Tibule kasulikult lõppenud ja Bond ei võta seda ka eriti tõsiselt. Pigem nii, et jäta mu hing rahule kui surma ei taha saada. Seda respekteerivad mõlemad, et ühepere kassid ja rahu peab olema. Bond on isegi diplomaatilisem, kannatab Tibu autoritaarse käitumise viisakalt ära, et ikkagi vanem härra jne. Aga päris niisamajutt see ei olnud, nimelt üritan oma jutuga triivida sinna, et parem on õppida teiste vigadest kui enda omadest jne.
Kui te võtate isase kassipoja, siis peaks ta kastreeritama enne aastaseks saamist. Aktiivne isakass kakleb ennast küla peal varem või hiljem nii katki, et tuleb loomaarsti juurde õmblema minna. "Tüliõunte" eemaldamine selles vanuses ei anna esialgu mingeid tulemusi. Välja kujunenud võitlejaloomus jääb loomale alles. Kui palju annab seda muuta ja kas annab? Eks aeg anna arutust.
Kevad on soojatuurid maha võtnud ja õhus varitseb kõle tuul. Öösiti öökülmad, päeval päike, aga vahepeal ähvardati isegi lörtsisajuga. Olekski palju soojemat tahta, ikkagi aprill.:)

2 comments:

  1. Meie omade tüliõunad :D on võetud tõesti kutsikana aga Mustikas käib ikka rändes, Kusti o seevastu üldse pigem toakass ja sterilne Siku on lihtsalt õel vanatõüdruk poiste suhtes :D Iseloomu ikka ära ei lõika aga kaklusvaimust peaks ikka jagu saama küll.

    ReplyDelete
  2. Ega see tüliõunte likvideerimine jah iseloomu ei muuda. Meil on ka kaks viimast isased olnud, eelmine punane käis ikka vahel küla peal kraaklemas. Aalul ma see-eest pole ühtegi kriimu leidnud. Väga vara ka ei tohtivat seda operatsiooni teha, vähemalt nii ütles mulle loomaarst.

    ReplyDelete