Täispurjes kalendrikevadeni!

pühapäev 08.03.
Veel ei ole aeg katteklaaside ja katteks olnud kuuseokste ära koristamiseks või vähemalt on mul selline tunne, et veel ei ole. Kõiksuguste ninakeste kasvuisu ja õite hulga järgi otsustades aga oleks ikka küll. Asja paneb paika kõle tuul mis nädalavahetusel peffa puhub ja agarate mõtetega aednik tõmbub siivsalt tagasi tubastesse sfääridesse.
Maja kõrval kaitstud nurgakesse istutasin suvel Paeonia cambessedesii. Kes ei tea, siis on tegemist lõunamaa lapsega, keda ka Mallorca pojengiks kutsutakse. Kaunis ühekordne roosa õis lopsaka kuldse tolmukatutiga, taime kõrgus on ca 30 cm.
Sügisel katsin istutuskoha kuiva okkakihiga ja asetasin selle peale tüki vineeri. Kivi kõige peale raskuseks. Kevadel olen alates veebruarist vähemalt kord nädalas vineeri alla piilunud, et kas on juba midagi, aga seni õnneks vaikus. Täna nägin roosat vastu vineeri pitsunud ninakest.

reede 13.03
Vaibavabrik on tänavu uskumatu maniakaalsusega töötanud, kõigepealt kolm erinevat niidikaltsukat Lapse uude buduaari, siis neli valget kahemeetrist poisi büroosse ja hetkel mõnulen villase kaltsuka kallal. Nüüd on aeg omaenda triibuprojektide jaoks. Soe tali on vaibavabriku sõber. Pole vaja pikalt tuba soojaks kütta, saab kohe tööle asuda ja see on mõnus.
Millalgi jaanuaris hakkas uudistes vilksatama klippe koroonaviirusest. Et Hiinas ja Wuhanis ja muudkui levib.
Meedia, see külakell, haaras teemast rõõmuga kinni. Usinasti kajastati nakatunute ja hukkunute numbreid. Märtsis jõudis koroona otsaga ka Eestisse. Poole märtsi pealt kehtestati riigis eriolukord, koolid, lasteaiad, teatrid ja muud kohad kus palju inimesi koos käib, pannakse kinni. Kui 1. maini soovitatakse istuda niisama kodus või teha interneti kaudu kaugtööd, kel see võimalik. Üleeile puhkes linnas ostupaanika. Poed osteti tühjaks. Kummalisel kombel oli ka mujal euroopas eriti ihaldatud kaubaartikliks vetsupaber. Väga veider. Lõpuks selgus, et seda toodetakse Hiinas.  Inimestel on hirm, et kui Hiina on kinni kiilunud, siis peab varsti jumalteabmillega hakkama tagumikku pühkima. Siis oleks justnagu mõistetav, aga meile tuleb seda ka Poolast ja Soomest. Kummaline jah. Moodsa maailma hirmud...
Sakus olid poeletid küll natsa hõredamad kui muidu kuid päris tühjust silma ei hakanud.
Laupäev, 14.03.
Öösel sadas maha õhuke kord lund. Hommikul tõusnud hele päike asus seda kohe sulatama. Hakka või kartma neid päikesepäevi...Päeval on kena soe ja öösel tuleb Urr. Nagu ikka märtsis olnud on. Aga mullast väljas olevad ninakesed ju arvavad, et on aprilli keskpaik.
kolmapäev 18.08 Eile hommikul oli jälle -8.

Jah, õues on selline suhteliselt linnusädinane edenev või kahanev kevad, kuid inimesed on täiega ära pööranud. Hästi kummaline olukord. Kui tööle sõita, on linn tühi nagu nädalavahetuse hommikutel kui enamik linlasi alles kodus magab või hommikukohvi joob.
Meie labor tööd kodus teha ei saa ja mis seal siis ikka. Igaüks istub oma toas, hajutatuse mõttes on meil ok ja muudkui nohistame oma projektide kallal.
neljapäev 19.03
Hommikuse kõnniringi ajal lendas hanede kolmnurk üle pea. Ivakese aja pärast veel teinegi. Kaagatati erutatult, kuid rivi püsis sellegipoolest ühtlane. Täna on metsikmetsik päike väga sinise taevaga kus ei ole mitte ühtegi pilve. Jaama juures tagus rähn plekkmütsikest, millega on kaetud elektripost. TRRRRRT!!! ja kaheteistsekundiline paus (ilmselt puhkas pead), aga väga isane hääl, kujutan ette, et teistel rähnidel võtab põlved nõrgaks.

Aiaringi tehes avastasin transilvaania sinilille poja. Votkus lops! Ons tema siis talvel kasvanud? Sügisel ma oleksin ju märganud...või siis mitte... Aga veel põnevam on see, et tibuke kasvab nii roosast, sinisest kui valgest transilvaanlasest ühekaugusel, et mis värvi võiks olla tema õis?

Oh, nii isutab juba aia järele, aga tavaliselt kõmatab nädalavahetustel kas miinuskraadid või sajab vihma. Kumbagagi pole hea. Ehk on tuleva nädalavahetusega rohkem õnne...
20.03. Tere kevad! :) Hoolimata eilsest pilvitust ilmast ei olnudki öö pakaseline. Selline -0, aia peal on veidi niisket härma. Varasemad krookused on hiilgevormis.

Golden beauty

Romance

Cream Beauty

Blue Pearl

White Triumphator

Purple Gem

Sunshine

Sea Breeze

Nagu müür

Ja veel

Ning kivilad hakkavad tasapisi õide minema, saxifraga burseriana Grandiflora

saxifraga b. Falstaff

Draba hispanica

Kõige varasem saxifraga, silt on minema pannud

Ungari sügislill

Poolunes

Elmera racemosal on huvitav kaitsevärvus

21.03. Varahommikul -9. Hea, et õhtul Mallorca pojengile mütsi pähe panin. Ma olen seda varemgi tõdenud, et mitte meie talved ei tapa vaid hoopis kevaded. Ees on imeline päev pilvitu taevaga ja öösel tuleb pakane. Kaunist kevadet! :)

Märts, jehuu! :)

Märtsi algus: Plirts, plärts jne, aga sulab. Ei ole lumepõlgaja kõrvale paremat muusikat kui tiheda vihma sabin aknal. Vii pealegi ära pööningule oma suusad, mees, sest neid ei lähe sul tänavu enam tarvis... :)
Kassid muhelevad  ja seerivad  aiva õuevahet, Bondi nägu on öösel jälle lõhki tõmmatud, kuid kõik on kõige paremas korras, sest sajab kevadvihma ja õues on soe.
Aednik muheleb ka, sest järgemööda ilmuvad lumevaiba alt nähtavale värvilised aarded, üks ilusam kui teine. Paistab, et osad võrkiirised ei mallanud lume allgi oodata millal see kaela sadanud valetali sulama hakkab ja tegid lihtsalt õied lahti.

Teise korruse jahedasse tuppa koguneb juba potte. Dauuria rododendroni tulek viitab võimalusele, et ma saan oma aia mais jälle ümber tõsta, aga selles ei oleks mitte midagi mis uudisekünnist ületaks. Ümbertõstmine, ehk aiamale käib iga suvi. Mitte, et see just mu moto nüüd oleks, aga midagi sinnapoole küll. Kõige suuremaks muudatuseks on kuusehekist loobumine. Selle asemele lähevad mõned jugapuud, dauuria rodo ja jaapani ning kollane rodo.
05.03. Paar päeva sadu ja kuni pluss 2 on lumele lõpu peale teinud. Aed näeb välja nagu vanasti aprilli alguses. Varjulisemates kohtades on veel lumeriismeid, aga muidu üsna kevadene. Kivirike mätastest vilgub värve. Täna on 6 kraadi sooja, kevad on täiega tagasi, jee! :)

Näsiniin puhkeb kohe-kohe

07.03 Kuna tellitud vaibad on valmis, siis saan jälle vabavormis asjadega tegelema hakata. Taon kokku pool villast kaltsuvaipa ja jään väga rahule. Aias vupsab aina rohkem võrkiiriseid maapinnale. Jah, krookused muidugi ka, kuid lõviosa tegijatest moodustab praegu võrkiiris. Värvid on varakevadel nii väärtuslikud.
Nädala sees saabunud alpikannid istutan aeda maha. Julgestan kuuseokstega, aga vist pole vajadust. Pikem ilmateade näitab pikka jahedat kevadet ilma eriliste temperatuurilangusteta.
08.03 Peakokk valmistab naistepäevaks rosmariiniga ahjukartuleid ja erilise vaabaga kaetud ribiliha, mille peale lapselaps ütleb, et ta pole elus nii head liha saanud. Ja ise kirjutaks ka kahe käega alla.
10.03 Mitu päeva minu ümber tiirutanud nohu saab mu lõpuks kätte. Oli seda veel vaja...

Külma lõpuga kuum veebruar.

17.02
Tormised ilmad. Juba eile õhtul möllas korralikult. Tuuled on toonud kuhjaga sooja või on soe toonud kuhjaga tuuli. Igatahes õues on pluss 6.
Kolm valget vaipa said valmis, seega olen lubatud graafikus, kuid nüüd selgus, et vaibad ei ole ühepikkused ja vaibavabrikul tuleb pikemad natuke lühemaks teha.
Kuu lõppu ulatuv ilmateade näitab, et seesinane kevad jätkub mõningate  miinustega siiski suhteliselt leebelt kuni veebruari lõpuni. Kindlustunne kasvab ja ninakesed aias sirutuvad julgelt pikemaks.
18.02 hommikul pluss 4, tormine. Tegin vaibad lühemaks. Päris tore oli neid korraga üksteise kõrval näha, sest seni on tellija nad kohe ära napsanud kui mõni valmib.
19.02  pluss 2 varahommikul. Oh, SELLINE mõnus soe veebruar! :) See kaardistamine võib pikapeale tüütuna tunduda kuid ma tahan ka hiljem, (lõdisedes järgmise aasta pakaselises ja lõppematus veebruaris) nautida seda kõige soojemat talve, et kuidas ikka oli ja mis kõik oli.
Rohisin enne tööle minekut pool tunnikest paraadpeenra nurgas. Vastikud veikesed umbrohud, mis kasvavad isegi talvel...Vähe sellest, nad suudavad ka seemne valmis teha ja ennast uuesti külvata. Kevad süveneb. Kuulsin hommikul esimest korda musträsta laulu.
Karvikutel on on ka kevad südames. Bondi nägu on iga päevaga rohkem katki kratsitud. Seda pole tõesti juba aastaid olnud. Kuid ühel hilisõhtul tuleb ka siivas Härra Tibu tagajalga longates tuppa. Kas jäi "kogemata kuuli ette"? Ja mõlemad on nn lõigatud kassid. Einoh!
20.02. Päike üksikute valgete pilvelammaste karjas. Õhtul koju sõites on taevas juba valgusekuma. Päev on mitu tundi pikem.
21.02 Kevade moodi asi süveneb. Tivide paarike on päris lille moodi läinud, naabrite aias valendab lumikellukestest ja maa on hakanud ärkamise järgi lõhnama. Läksin reede varahommikul tööle, musträstas trillerdas kusagil läheduses, vaikne, niiske ja metsalõhnane hommik. Pluss 2.
24.02 Kenad pehmed ilmad, käisime laupäeval laste juures soolaleivapeol ja pühapäeval päevakoerte juures saunas. Pühapäeva õhtul koju tulles näitas autotermomeeter linnas pluss 6.
Vabariigi aastapäeval oli imeilus päike ja külas käis selle aasta esimene aiakülaline. Lehise juures oli meil väike peatus ja külaline küsis tavapärase küsimuse "Oi, kas see andis otsad või?":).
Õhtul õues enam nii soe ei olnud. Läksin ja viskasin õhtul Bartzella punastele ninakestele mulda pähe ja kummutasin roniva käokinga rosetile suure veenõu peale. Kui ilmateade lubab kuskil eestimaa nurgas -6, siis meil tuleb -7 või -8. Paigaldasime mullu isegi kontrolltermomeetri, nüüd saab kahe keskmise võtta. :)
Kahe keskmine oli -7 millegagi.
26.02  hommikul on -5 ja lumi maas, seda on lausa 5 cm. Päev otsa möllab mis kole. Õhtuks on 10 cm.
27.02. hommik. -2 Õues on jäle valge. Paras Alaska õudukas. Öö läbi ju sadas. Ajan vatid selga ja lähen teeradu sisse ajama. Kallis kaasa müttab juba parkimisplatsil. Lume paksus on 15-20cm, kuid õnneks on see kohev ja kerge. Hanged on muidugi 30-40 cm. Viskan lund ja otsin mõttes positiivseid aspekte. Peab ju midagi olema! Alati on. Läheb tükk aega kuni kasvuhooneni jõuan. Oh, ometigi üks positivus! :) Hea võimalus kasvuhoonet seestpoolt niisutada, loobin seemikute potid lund täis.
Aga kusagil seal selle paksu valge teki all on kõik see õieilu ja ninakesed. Internet on lumepilte täis. Fui.
Päeval paistab hele päike, niipea ilmselt veel soojaks ei lähe, sest hele päike päeval tähendab veebruaris külma ööd. Aga selle lumeõnnetuse ärasulamiseks on vaja kosmilist kogust soojust.
Ja siis veel need kel juba ninad väljas ja kes võisid ootamatu talve peale ära solvuda. Muide, ma kontrollisin, mu eriline lemmiklaps Paeonia cambessedesii on ikka veel kenasti katte all ja talveunes kuid ebaküdooniatel olid suured õiepungad peal ja Hemsley käoking jõudis varase kevade sunnil päris suure rohelise rosetikese maa seest välja ajada.
28.02 -5 hommikul, kena päike päeval ja -9 õhtul.
Kui lõunast koju tulen, on naabrite vahtrad ja tammed õnnest pööraseid pisilinde täis. Jaa, kevad ikka südames kõigest lumest hoolimata.
Õhtul läheb äksõniks, telefonikõne, jess, juba sõidan! viskan telekapuldi käest ja wuhisen enne pimeda tulekut linna puude ja põõsaste järele. Oh, kõik kolm on nii ilusad ja suured, igaühele midagi. Viin puud üles jahedasse tuppa ja jään kevadet ootama.
Kevade asemel tuleb öösel pakane. Meil näitab varahommikul -15,9.
Tubased kostilised on muidugi kaitstud ja lumealuste pärast ma ka ei muretse kuid jah, liiga varased õiepungad saavad ilmselt julmalt äranäpistatud.
29.02 Sula on tulemas. Asi seegi.

Veebruari veeretused

Jaanuar lõpeb suhteliselt soojalt. On vihma, on lund.
Jaanuari lõpus tuleb vaibavabrikule suur tellimus - neli valget vaipa. Trahh! Viimane aeg virgaks hakata, et enne päris aiahooaega valmis saada. Õnneks on uus lõim peale pandud ja ühtegi muud projekti pooleli pole. Kukun kuduma.
Mõnus lumeta aeg muudkui jätkub ja jätkub. Kuna pole ei lund, ega ka ebakohti varjavat lopsakat naati, siis hakkas silma, et aia taga sireli all on mitu suurt paekivi tükki kasutuseta. Läksin uurisin nii ja teisipidi ning kuna mul plaanis kevadel roog-sinihelmikate ees paiknev alpikalju ümber teha, siis tekkis seoses selle paega palju toredaid mõtteid. Praegune alpikalju on madal ja lauge kivine peenar kuid silme ees terendab trikiga mägimaastik tollest aiatagusest hüljatud paest ja kergkruusast voolitud võltstuffikaljudega.
29.01. Lapse ja lapselapse esimene päev uue kodu elanikena. Veidi maagiline õhtu, seinte koduseks laulmine ja suur kook.
Vahepeal on mitu pilves ilma vihmaga ja vihmata.
04.02 - 07.02 külmub maa ära ja maha sajab lumekirme. Külma antakse -4 kuni -9. Päris inetuks seekord asi siiski ei lähe. Jaanuaris õitsema kippuvad võrkiirised ei karda külma ja hoiavad õielehed kõvasti pungas koos. Muhe lumetu sula peaks jätkuma kuni 19. veebruarini.
Fotokat revideerides leidsin aiapilte. Olen pildistanud 11. jaanuaril ja kivila on härmas.

Järgmisel päeval on soojem ja leian peenrast esimese õie. See on talvine lumekupp.

25.01 on neid juba palju. Tuppa vaasi tuues lõhnavad nagu pöörased.

Talvisel ajal on igihaljad taimed ilusad vaadata. Iileks

ja sõnajalg

Tume maohabe naudib sooja talve, karv läigib.

25.01 Näsiniine esimene õis

Kui ma oma armsast lehisest Blue Dwarfist möödun, ajab alati itsitama. Talvel näeb ta tõesti välja nagu oleks parematele jahimaadele läinud. Sel põhjusel, muide, ma ta endale saingi. Seda omadust on ka juba meil kaks korda testitud.
Kui hilja sügisel  paar aednikku külla sattusid (üks novembris ja teine detsembris), küsisid mõlemad üksteisest sõltumatult lehise juures seisatades, a mis sellega juhtus? Mitte kui midagi, see on lehis. :)
Mingi tõmme mul nende lehistega igatahes on. Olgu pealegi talvel raagus, aga näha teda kevadel lehtimas, see on tõeline ime.

Kivirikud näitavad jaanuari lõpus juba õievärvi. Pole hullu, iga väiksemgi kivirik teab millal õige aeg õitseda.

Aga kõik ei tea seda mitte. Täiesti kohatult vupsas maa seest välja sügislill. Sügisel ei kõssugi ja jaanuaris tuleb sellele lillele õieisu peale. Kuna tegemist on täidisõielise valgega, siis oleks tuline  kahju kui ootamatu pakane ta ära nopiks või midagi. Üles ei hakanud siiski kaevama. Üheksakraadise öökülma ja neli päeva külmunud maad kannatas see rosetikene kenasti ära. Kui soojaks läks, lükati rosetile lisaks veel midagi valget maa seest välja. Tohoh, veel mõni õiepung?
Tore, kui õitseme, siis õitseme.

Igihaljad on talvel asendamatud. Sõnajalg ja itaalia kellukas.

Pisikene pukspuu poeg. Tervitused Tiile! :)

Praegune olukord aias meenutab mõne aasta märtsi lõppu või aprilli algust. Justnagu oleks aed nüüdsama jääkilbi alt välja sulanud ja Gargari krookus näitab oma jumalikku kollast.

Sügislill Tivi veel ei õitse, aga on suhteliselt stardivalmis.

Ja merendera õrna beebiroosat on ka juba näha

Krookused on stardivalmis õisi avama, oleks vaid soojem `Gypsy Girl`

Ja veel üks julge kollane ootab päikest.

Paistab, et iris histrioides `Lady Beatrix Stainely` on kõige varasem

Teised võrkiirised on küll maa seest väljas kuid kahtlustavad, et ei ole ikka veel õige aeg. Ei ole tõesti.

Ei, siiski, ühel on veel õis peal. Kahjuks on silt talvel jalutama läinud.

Aga mida mõtleb see liilia? Ilmselt üldse ei mõtle.

Alpikannila oli talviste vihmade ajal klaasi all. Täpselt sama pilt mis kuu aega tagasi, ainult õievarred on pikemaks veninud ja õienuppe on rohkem.

Väike pistoksaiileks. Kes seda nime enam teab, aga oli suur rõõm kui ninake lehtede vahel paistma hakkas. Ühe talve potis juurdunud ja aasta õues elanud. Paistab, et saab asja.

Pühapäeva varahommikul, pluss 1,5.

Jaanuari öökülmarekord -7,4 :)

02.01 Uus aasta algas mamma jaoks palderjani hankimise retkega, sest "kass pidavat hinge seest sööma". Ma pole uurinud, mis kujul seda apteegis müüakse, igatahes mamma naases võidukalt ja Härra Tibu magab peatäit välja. Kui nad mõlemad seda niiväga kaifivad, las siis olla pealegi. Bondi peale mamma kallist rohtu raisata ei raatsi, ikka ainult oma "Valgekäpale".
06.01 Selle aasta esimesel nädalal on juba terve kuu normi jagu päikest näidatud. Eilegi säras taevakuldaja terve päeva rõõmsalt ja pilvitult. Lund tuleb ka vahel, aga järg on segamini läinud, et kas viies või kuues lumi. Loomulikult on kõik need lumed ka kenasti õhtuks ära sulanud nagu vaja. Aednikud räägivad, et hea aeg aiatöödeks, mõni kaevab uute peenrade jaoks maad, mõni müttab uudismaal. Olen isegi kerget kiusatust tundnud minna ja teha see trepikõrvane alpikalju ükskord ometi suuremaks, aga ainuke, mis tagasi hoiab, on see, et ei taha puhkerežiimis olevaid taimi eksitada. Sealt tuleb paar tegelast siiski välja kaevata ja ümber istutada, kuid see on kevadine teema.
08.01 See nädal on meil pluss 2 kuni pluss 7. Täna puhub kõva tuul.
09.01 Päikepäikepäike, pluss 5. Selline kena päiksehele jaanuar. :)
No esialgu. Sest ma olen jätkuvalt oma väiksel arvamusel, et jaanuari lõpp, veebruar ja märts võivad tulla märksa lumisemad.
Kassid naudivad sooje öid ja see on mõnevõrra tüütu, sest keegi peab ka öösel verandaust avama ja sulgema ja avama ja sulgema ja avama ja sulgema ja unemati ei suhtu sellesse sugugi hästi. Viimastel öödel olen Härra Tibul lihtsalt paar tundi ukse taga laamendada lasknud, sest see katab kenasti selle aja mis ta oleks toas kügelenud ja siis jälle õue küsinud. Nii et two in one. Ning kui õueküsimine jutuks tuli, siis tähendab see seda, et kaheksakilone kass hüppab sulle põrandalt makku või jookseb nagu jõehobu üle tagumiku. Kunagi nii taktitundelisest kassiisandast on saanud morn keskealine pohhuist. Kui kass tahab, siis peab saama. Ja KOHE! Eks välja saabki, aga sisse siis natuke vähem, sest meile unematiga sobib nii paremini.
11.01 Miinus 6, härmatis, päike. Härra Tibu küsib hommikul õue ja vupsab kohe esimesel võimalusel tuppa tagasi, kerge õudus silmis. Oli see vast jube!
Odot, las ma ennustan, nüüd saab jälle öösiti rahulikult magada, sest õue minnakse külmakraadide puhul ainult viimases hädas. :D
Sellega asi muidugi veel ei lõpe, sest isand Tibu lööb mulle küüned kintsu ja küsib uuesti õue, endal on jalad risti. Jah, siva ukse juurde, sest nüüd pole nalja. Tibu vaatab mulle õuest läbi klaasi otsa. Kassa ikka teed mulle ukse kohe lahti kui ma tagasi tulen? Teen, teen. 
Tore plaan natuke aiaporis sonkida on ka tühistunud, sest maa pealmine kiht on külmunud ja õues on tõesti vastik. Kaon sügavasse raamatuauku. Loen, magan ja loen jälle. Niisugune laupäev.
12.01 Laupäeva õhtul alanud tormituuled tühistavad külmakraadid ja varahommikul on õues 4-5 kraadi sooja. Lausvihmad ja tugev tuul kuni õhtuni. Raamatust ei saa ka sel päeval nina välja. Laiskuse Talihari...või lihtsalt nii hea raamat.
Akna all paistab mustaval mullal täpike kollast! Ei ole olemas! Talvine lumekupp juba väljas. Näen kolme õit. Lühikesed nad ju veel on, aga teoreetiliselt võiks aiahooaja avatuks lugeda. :)
Järgmisel nädalal aiaringi tehes avastan peale lumekuppude kolletuse veel musta lumeroosi täies õies olevat. Ja ümaralehisel alpikannil on klaasi all õienupud. Üldiselt kipub olema vihmane, kuid vahepealt siis ka mõni heledam päev. Päike soojendab juba mõnusalt.
16.01 jookseb mu jalust maha kena lopsakas viirus. Ei mäletagi millal viimati sääraselt. Tõbi on pikaldane ja tüütu. Palju kuuma teed, köha, palavik, kurgukaagid, kodune režiim ja juturaamatud.
Kabedamaks muutudes hakkan kuuendal päeval tasakesi vaibalõngu kerima. Härra Tibu on terve päeva õues veetnud (päike ja pluss 5) ning avastab tuppa tulles, et terve põrand on lõngakerasid täis. Ohhohhoo! :) Tõbras kargab nelja jalaga keset seda keelatud maad nagu ulakas koolipoiss, ootab ära reaktsiooni (kärisevjäme gripine hääl TIBUUUUU!!!!!), triblab ühe keskmise keraga rõduukseni, teeb eblaka kaelamurdva pöörde, viskab selle käest, kappab müdinal teisele korrusele ja kraabib üleval trepiposte (Kassi päev on korda läinud!). Tegelikult, nüüd juba suhteliselt soliidses vanuses looma jaoks (10,5 kassiaastat olevat umbes nagu 58 inimeseaastat) ei ületa lõngakerad enam uudisekünnist, kuid perenaisele närvikõdi teha ju ikka võib.
Bond on praktiline mees ja magab terve selle ilusa päikselise päeva mu selja taga maha.
22.01. On ka päike ja jätkuvalt plusskraadid. Õues on pluss 5, teen väikse aiaringi, uurin murelikult ninakesi ja tuvastan, et üks kivirik näitab juba värve. Vara, kullakesed, vara. Külmaga kogenud varakevadiste sibullillede pärast ma ei muretsegi, pigem võivad taevas ootava talve käes viga saada just need lollikesed, kes arvavad, et oo, oleks nagu aprill, puhkeme!
Asja käigus rohin ära juba mitu nädalat tohutult närvidele käinud umbrohu, mis aknast näha on. Rohimiseks ei saaks seda nimetada, pigem oleks võinud võtta väikese reha ja riisuda. Umbrohi talvel eriti ei juurdu, kuid seemneid suudab valmistada. Just sellepärast käis eriti närvidele, et seemned ka juba peal. Rohimine võtab aega kõigest 10 minutit, aga juba on toss väljas. Kähku tuppa tagasi.
23.01 Selle talve öökülmarekord -7,4. Päike. Hommikul on maa krõnksuks külmunud ja kassid õue ei trügi. Õhtuks on maa jälle sula. Esimene päev paremuse poole, tõbi on hakanud taanduma.
25.01 Päike, päike, päike!  Avastan, et näsiniinel on üks õis lahti ja sügislill `Alboplenum`hakkab maa seest välja ronima. Kuna ta sügisel ei õitsenud, siis teeb nüüd jaanuaris kõik tasa. Ainus võimalus, et pean ta  maa seest välja kangutama ja potti panema enne kui külmaks läheb. Ja vat kas ikka läheb üldse tänavu külmaks? Enne polnud nagu kahtlustki, sest mingi tali on meid jaanuari teisel poolel ikka tabanud, kuid nüüd enam ei teagi. Varsti on veebruar käes, lumikellukesed ka juba maa seest väljas ja kuu aja pärast võiks nad juba päris hästi pildile sobida.
26.01. Ei midagi erilist, tavaline selle aasta jaanuar. Pilvine taevas, pluss 4 ja Härra Tibu magab peatäit välja.

Aasta 2019 kokkuvõte.

Jaanuar: külmetamine, vigisemine, soojade asjade kudumine, ning palju viunu talve erinevate omaduste üle, mis ei ole loomulikult mitte positiivsed. 25.01 on selle talve külmarekord -25,6 ja lumega on ka kõik hästi. Vaibavabrik töötab laisalt ja katkendlikult kuid mis lonkab, see käib. Tublidusepuhangud vahelduvad talvedepressiooniga või mis see muu ikka on..
Veebruar: Elu läheb kuidagi korraga eriti käima. Kuu alguses on Suur sula, käime Soomaal nimepanekul ja katsikul, laps saab nime soos, kingime lambanaha ja hõbedat, piiga nimi saab olema Rabarüü.
8, 9, 10 veebruar on Suur sula, lumi sulab kohinal. Vähemaks, kuid mitte päris ära. Valgust on juba päris hästi. Terve veebruar on mahe ja mänguline. On sulasid, on päikest. Elukesel pole enam viga midagi. Selline mahemõnus tali.
Märts: Märtsi alguses läheb jälle külmaks. Korra on isegi -21 ja lumepuudust ka ei ole. Kuna kevad on juba käega katsuda, siis eriti ei koti. Pealegi on külvamise aeg. Kuid algab ka see iga-aastane tavaline märtsitants - päeval päike sulatab ja öösel pakane külmetab.
Alates 13.03 läheb soojaks. 16.03 arvab aednik, et nüüd on küll kevad käes ja 20.03 puhkeb sügislill `Tivi`.
Head ajad on alanud! :)
22.03 on kivila sulanud ja umbes sel ajal korjan ka katteklaasid ära.
Aprill: Õnn on täiega õue peal. Aprilli alguses on päeval 8-12 kraadi sooja, kuid öökülmad on karmid, kuni -5. Kevadised sibullilled saavad sellega hakkama, kuid külve peab ööseks tuppa tooma või katma. 10.04 tuleb paks kord lund maha. Ikkagi nagu aprill või.
Aprilli lõpp meenutab küll suve, õhtul kell 18 on õhus veel 13 kraadi ja põud hakkab vaikselt liiga tegema. Cyclamen coum õitseb ja selle üle on suur-suur rõõm.
28. aprill - jätkuvalt suvi, antakse head sooja vihma, metsad löövad kahe päevaga rohetama. Tohutu õitseng aias.
Mai - Esimesel nädalal tuleb koos vihma ja rahega ka lund. Alates 9 maist lakkavad öökülmad. Õiemaraton jätkub. 2015 sügisel aeda istutatud ploom Victoria õitseb nagu hull, esimest korda niimoodi. Puhkuse lillerallid Milda juurde ja Viljandimaale ning aia puhkemise nautimine. Maikuu on mu lemmikkuu.:) Öökülmad jälle 15 ja 16.05, aga meite kandis on nad suhteliselt leebed ja viljapuude õisi ei ohusta.
17.05 tuuakse küttepuud. Hea naabrinaise abiga saame küttepuud ühe päevaga katuse alla. 20.05-22.05 on varjus +27, mesilased sülemlevad massiliselt. Mai lõpp on jahe ja vihmane (7-14 kraadi).
Juuni - Juuni esimene nädal on kuum, varjus kuni 28 plussis. Vihma tuleb ka, kuid vähe.
Juuni teine nädal on mõnusalt paras, on tuult ja päikest, kuid põud teeb kõvasti liiga. Sajab umbes kord nädalas, kuid liivase maa jaoks on seda vähe.
Jaanipäev - pojengivaimustus saavutab lae, sest nii vanemad kui ka eelmisel suvel aeda tulnud pojengid näitavad õisi ja see on ikka võimas küll. Suvi on jätkuvalt mõnusalt mittekuum ja laseb aias toimetada.
Juuli -  Roosid ja liiliad. Eriti roosid, sest peale talvitumist loetakse tibusid. Aga kõik on alles ja kõik väga tublid õitsejad. Ma olen oma "roosiaiast" kõrvuni sisse võetud. Vihma hakkab tihemini esinema ja põud ei kollita enam endisel määral. Poolest kuust võib kliima kohta öelda rahumeeli, et parasniiske. On päikest, on vihma, kõik kasvab nagu mühin. Niiske muld laseb teha massiliselt ümbertõstmisi. Paraadpeenra ümberkujundamine. Kuu lõpus alustavad floksid.
Juuli lõpus on suve tippsündmus - Aalujate kokkutulek ja see toimub Rahutu Rahmeldaja juures. Head sõbrad ja ilus pidu.
August - Vana katusealuse lammutamine. Sünnib koht kahe tikripõõsa jaoks. Metsikult palju roose, liiliaid ja flokse. Päevaliiliatest rääkimata. Augusti teisest nädalast hakkab tihemini sadama ja kuni viimase veerandini on suhteliselt vihmane. Lilleralli Neemele kive korjama ja peatus kaunis villas, maalesõit ja Lapse sünnipäev. Ploom Victoria on üleni vilju täis, esimesed valmivad augusti lõpuks. Augusti viimane nädal on leitsakuline, 17 (öösel) kuni 27(päeval). 31.08 on võimas suvelõpukontsert laste juures Kasispeal.
September - Võtame haltuura (elupuuheki istutamine) ja teeme selle nädalaga ära. Septembri alguses on hoovihmad suhteliselt igapäevane nähtus. Tuleb ka leitsakut ette. 15.09 on Võhma Juurikas. Paduvihmane kuid ikkagi viimseni äge üritus. Peale seda sajab vahelduva eduga kuni kuu lõpuni.
19.09 esimene öökülm ja öökülmad kuni 23.09. Peale öökülmu põgus vananaistesuvi.
Cyclamen hederifolium õitseb. Ilus.Häppi. :)
Oktoober: - Vihmad, sööstaiandus ja ülekohtuselt kiiresti vähenev valge aeg. Mägileesikas värvub. Kesselringi liilia 2 sibulat on elus ja tugevad, õisi võib juba loota ehk ülejärgmisel suvel. On soe (kuni +11), kuid sajab. Oktoobri lõpus on vaja soetada veel mõned ilupuud ja põõsad, mis ma koos pottidega maasse kaevan ja kuuseokstega kurjade ilmade eest katan. 30.10 on esimesed tõsised öökülmad kuni -6.
November algab suhteliselt soojalt. Vahepeal mõned hallaööd ja siis jälle kuni pluss 6. Rehitsen aeda, lõikan viimaseid pealseid ja alustan hommikukõnniga. Ikka viitsimist mööda. Hommikuti 1-2 km kiirkõndi metsas. Mõni päev jääb vahele ka. Poolest novembrist tabab meid soojalaine ja imesta või ära imesta kuid autotermomeeter näitab pluss 10. Novembri lõpus külmub maa mõneks ajaks ära kuid see on mööduv nähtus. Isegi lumi sajab maha. Seda heledat aega kaua ei ole.
Detsember. Detsembri alguses on ka paar lumist päeva kuid see sulab kõik ära. Ja kuni järgmise lumeni, selline sula ja lume tants. Sakus muidugi nii kergesti ei sula. Maa on kuu lõpupoole ikka 4-5 päeva valge. 13.12 otsustame, et aeg on jõulutuled ülesse riputada. Mitte, et sellest kuidagi valgemaks läheks, aga midagiGI, kohutavalt pime aeg. Detsembri lõpus lähme naabrinaistega Kakerdaja rappa. Ilus päev rabataeva all. Kuid uskumatult palju inimesi. Parkla meenutab selveri oma, nii autosid täis on see. Mõnus pikk jõulupuhkus. Teen selle ajaga kolm vaipa, need leiavad kohe endale kodu Lapse juures. Palju toredat materjali on kogunenud kahe jõudeaastaga, kus vaibavabrik väga laisalt töötas. Ja ongi vana aasta viimane õhtu. Trahh, põmm! :)