Mmmm-märts! :D

 02.03. Öösel -2,5, päeval pluss 3. Lumi sulab tasapisi, päikesepäevad on liustike äärtes suurt laastamistööd teinud ja süda laulab aeda vaadates. Majaäär on juba puhas, värava kõrval olev nurgake ka, kivila hakkab tasapisi välja paistma. Kivid soojenevad ja sulatavad lund. Apelleerin kahele nädalale. Selleks ajaks peaks aed lumest puhas olema. Aga päikesega koostöös on praegu kõige parem aeg tubasteks tegevusteks. Ikka vaibavabrik ja õmblustuba. Härra Tibu on õmblustoas sättinud ennast peenemate pipstykkide peale taguotsa lakkuma ja arvab, et minu ärevus sellega seoses on enesekeskne ja põhjendamatu.

03.03. Jee, esimene õis! :D See oli akna all peenras. Päikesepäevad sulatavad võimsalt, aga öösel tuleb Urr ja istub jälle kõik jääks.

05.03 Päikesetõusul -13,7, kuid päike juba tõuseb ja kiired on kuumad. Päeval pluss 4. Sõda on Ukrainas kümnendat päeva. Vene valitsus käitub veidralt, eitab kõike. Sõda pole, olevat erioperatsioon. Absurditeater. Ja sõjauudised on esirinnas, koroonast ei räägi enam keegi. Muidu on märts nagu ikka märtsid on olnud. Tohutu kevadeigatsus ning iga päev pilk peenardele, et millal küll need viimaks välja sulavad. Eesaia kivilates on rohkem lootust, sest päikeses soojeneb kõik mis on kivi või tume. Okaspuud murravad lumevangist välja ja nende ümber tekkib lumme väike ring, mis iga päevaga suuremaks sulab. Tagaaia rodod ja alpikannid on veel ülepea lumehangede all ja seal niipea veel midagi ei juhtu. Eesaia valgeõieline dauuria rodo oli talvel lume alt väljas ning näikse täiesti igihaljas olema.

06.03. Vaibavabrikust väljus PÖÖRANE PUNANE, 5 meetrit  igasugust punast, nii et valus on vaadata. Vahel on selle vaibateoga müstilisi momente. Enne tulemust ei näe kui kangas telgedelt maha võetud ja lahti rullitud on. Igatahes täiesti röögatu efekt. Ja see on tavaline kaltsuvaip: T-särgid, pluusid, voodririided, dzemprid jne. Ma olen neid punaseid ennemgi teinud, aga sellel viimasel on koolitav efekt: mida pikem punane, seda ägedam.

Aga päikesega on meil viimasel ajal kehvasti, paistab, et algab ligi nädalane sulapaus (luku kinnitõmbamise heli). Enne laupäeva soojaks ei lähe. Sealt edasi hakkab kevad aeglases joones aeda hiilima. 17 ja 18.03 näitab pikem ilmateade juba 7 kraadi sooja. Eeh, unistada ju ikka võib...Progress talvise lumekupu kasvukohas: ühe esimese õie asemel on terve peotäis.

12.03 Kevad tuleb aeglaselt. Nii ongi tegelikult õige. Pole vaja mingit hullu soojalainet mis taimed õitsema ajab, et siis järgmise nädala pakases kuhtuda. Kuigi, esialgu poleks mul ka mitte midagi ühe nädalase soojalaine vastu, sest 30 cm paksune lumekilp ees- ja tagaaias hakkab juba tõsiselt närvidele käima. See on vankumatu nagu Hiina Müür ja sellel saab käia. Teen mõne ilusama päeva hommikul sellel platool ringkäigu ja vaatan kuidas pisipuud endale lume sisse kausikese on sulatanud. Kusagil seal igikeltsa all on ka kevadised sibulllilled. Kuigi alpikaljud saavad päeva jooksul rohkem päikest, on väljasulamise osas rohkem edusamme teinud maakividest kivila. Ilmselt on põhjuseks väljaulatuvad pinnavormid. Kui mõni kivinukk kõrgemale ulatub, siis ta soojeneb ja hakkab enda ümbert jääd sulatama kuni jõuab järg järgmise kivinukini. Võibolla peaks ka eesaia alpikaljude pinnavorme mässulisemaks muutma...Ka varjutuse osas tuleks kasuks, sest enamus alpikaid ei tahagi täispäikest otse silma paistma. Ohjah, aga toalilled ei ole lumes ja tervitavad päikest. Selle nupsiku hele ots tähendab seda, et ta kasvab mühinal. Ootan põnevusega, millal meeter täis saab.

Ilupilt kõige armsama orhideega. Ja vanust on tal juba ka omajagu, üle 10 aasta.

Kogu lillelaud näeb välja nii:

Vahalilled, imelikud kaktuselised, aaloe ja vanill

Kui õues on veel kevadega aega küll, siis toas on mõningasi tundemärke juba näha. Kevade ootamisest tüdinud Aednik tõi eelmisel nädalavahetusel potid tuppa ning külvas tomateid, füüsalit ja tagatipuks täitis veel kümme väikest potti freesiasibulatega. Freesiatega pole varem mingit kogemust, aga proovida ju tahaks. Täna on päike ja +6.

14.03. Varahommikul -8,4 ja päeval +7. Maailm sulab tasakesi lume alt välja! :) Päike on kuum ja suur ning teeb tõhusalt oma tööd. Jätsin täna kasvuhoone päevaks lahti, et nad seal ei arvaks, et suvi või midagi. Õhtul peab jälle kinni panema, sest ööd on veel julmad. Aga lumi sulab peenraservadest ja igalt poolt strateegilistest kohtadest ilmuvad nähtavale talvised lumekupud. Ju on eelmise kevade aednik neid meeleheitlikult igale poole istutanud, et järgmine aasta kusagilt ikka mõni kevadekuulutaja näha oleks. Jah, talved on nii erinevad ja isegi lumemäed mis nad endast maha jätavad, asuvad erinevates kohtades. Või oli asi selles, et seda tänavu lihtsalt nii jube palju sai. Üks servaelanikke on ka see yukka. Tänavu jätsin täiesti katmata. Paistab, et suudab talvistes oludes ise suurepäraselt hakkama saada.

15.03 Varahommikul -9,4, päeval +10. Väga jabur, ootan töölt kojusaamist nagu laps, ei jõua ära oodata. Sest kahe tunni pärast saab näha palju päike täna aias lund on jõudnud süüa. Jee! :D Õhtune tuduloom.

16.03 Kuigi ööd on külmad, sulab juba päris hästi. Varahommikul -8,8, päeval +11. Hommikul laulis välja kohal lõoke. Õhus on tunda heade aegade alguse hõrku hõngu. Öösiti ülbelt väljadel tantsinud külmataat poeb päikesetõusude ajal sügavale külmakoopasse, aga iga päevaga läheb päike aina varasemaks ja kiiremaks. Ning täna jäi väärikal varjumisel osa hinnalisest rüüservast taevasse karanud päikese pilgu ette - šššt! Ja läinud see oligi, kõik puha hõbe ja briljandid. Kus selle kahju ots...Ei ole enam elu, peab vist hakkama põhja poole astuma, Kevad kuulukse ka juba teel olema...Aga vaibavabrik muudkui töötab, sest varsti algab õueelu ja siis pole enam aega. 

17.03 Eile oli hea päev. Hommikul avastasin, et kasvuhoone nurga juurest on lumi ära sulanud ja sealt vaatab vastu ninakene. See on paeonia cambessedesii, keda ma juba mitu aastat poputanud olen, kuid kuna õisi näinud pole siis lõpetasin poputamise ning talveks katet peale ei pannud. Ja voila`- ta on elus!

Peale lõunat teatas Mesinik mesilamaalt, et tema kari on 100% talvitunud ja kadusid pole. Kuigi mesilas on peaaegu tarude kõrgune lumi ja see kannab inimest peal. Nagu veel vähe oleks, tulid eile ka esimesed taimed. Lõi hoobilt rahuliku talvise tööle-koju päevarütmi segi. Vaja paigutada, potistada jne Aga milline rõõm! :)

Esimesed võrkiirised (`Mrs. Beatrice Stanley`)sulasid ka täna välja. Kui teised veel magavad, siis see sort on täiesti võrreldav talvise lumekupuga - õied on juba lumehange all valmis, ainult veidi kortsus. Ajavad ennast sirgu ja puhkevad kohe. 

Teine üllataja oli Tivi. Olen näinud kuidas ta õitseb lumede vahel, aga et õrn õis on võimeline ennast läbi kõva jää pressima, seda ma ei teadnud.

Ja selline lumine kevad on. 18.03.2022 eesaias. Iga päevaga muidugi edeneb see lumesula teema.

20.03 Täna on kevade algus. Palju õnne meile! Päevad on +8-10, ööd nullis või väike miinus. Ja kirju suvi tuleb, üks koerliblikas lendas lõuna paiku ringi. Sulamine on võtnud sellise ulatuse, et kevadet enam tagasi purki ei pane. Ilupilte ka: Võrkiirised, lumi ja lumekupud.

Gargari krookus

Üllatajaks oli ka krookus `Gypsy Girl`. Palju varasem kui teised. (21.03)

Ja crocus tommasianus `Rosea`on ka üks tore varane sort (21.03). Mesilane ukerdab õites ja kogub õietolmu.

Amuuri adoonis avas oma kuldsed kausikesed

Ja kontrastiks muidugi alpikannid ja pisirodod kusagil seal liustiku all

Üldkokkuvõttes on päris kena varane kevad. Ja lumerohke. :)

Täpselt nii kui peab.

 Seoses vanusega on Härra Tibule tekkinud mõned armsad veidrused. Üks neist on selline, et ta on viimasel ajal oma favoriidiks valinud Pokumehe (milles ei ole just väike osa Pokumehe pehmel südamel ja regulaarse kassimaiuse võimalikkusel) ning neil on õhtuti välja kujunenud ka omaenda rituaal. Umbes kella kaheksa paiku kui me filmi vaatame, hakkab Härra Tibu Pokumehe ümber nihelema. Vaatab päranipõhjatute tumedate silmadega ajudesse ja sätib ennast käeulatusse. Tahab sülle, aga ise ei tule, sest ta pole ju sülekass. Pokumees peab loomakese ise sülle tõstma, ka see on rituaali osa. No tõstabki. Paneb sülle istuma nagu egiptuse kassi ja silub kahe käega mõlemalt poolt peast kuni sabani, selline pikk-pikk pai. Umbes peale kümnendat paid on Härra Tibu nii pehme, et isegi keeleots vajub suust välja. Kui mina ka küljelt mõne pai varastan, siis saan  hukkamõistva volkspilgu osaliseks "Sina ära kisu!" ja siis nad nirvaanatavad edasi kuni Härra Tibu meie mõlemaga nii rahul on, et sätib ennast kahe vahele magama. Aga eile juhtus nii, et Pokumees jäi sauna kauemaks ja poole üheksa ajal hakkas Härra Tibu hoopiski minu ümber nihelema. Vaatas imeliku näoga otsa (see pole küll see, aga abiks ehk ikka...) ja sättis ennast käeulatusse istuma. Nonii, kassil on rituaal, mis siis ikka. Haarasin Härra Tibul sangadest ja tõstsin endale rõõmsasti sülle. Ta vaatas mulle otse silma ja see näoilme ütles, et kui sa nüüd arvad, et sa nii kena ja tore oled, siis sa küll eksid! Aga ma kannatan su välja. Sest kuidas ma muidu magama saan jääda kui rituaal ära jääb.  Ma järgisin püha toimingut püüdlikult täpselt samade võtetega, kuid kassil oli ikka see nägu peas ja keel ka välja ei tulnud. Lõpuks volksas ta ärritunult a la sa oled nõme, ma lä`n minema! sülest maha ning kobis oma tooli peale pessa. Seljanahk tõmbles veel tükk aega ärritunult. Maailma asjad said alles siis paika kui Pokumees koju tuli ja ärapahandatud kassiisanda nagu kord ja kohus üle silus ning kõik oli jälle täpselt nii kui peab. :)

Külmakandi kena küünlakuu

Äärepealt oleks pannud pealkirjaks "Kole küünlakuu", sest see oleks nii hästi kokku hakanud "Jubeda jaanuariga", aga mis seal salata, ei ole sel tänavusel veebruaril viga midagi. Lund on küll hullusti, aga pakasega kollitatud ei ole.

03.02 -5 kraadi, täispilvitus ja pärlmuttervalgus. Selle valguse pärast on veebruar  üks sümpaatsemaid talvekuid, eriti veel kui tulevad need erksa sinitaeva ja kuuma päikesega päevad (millalgi) ning õhtuti hõõgub loojangukaar tükk aega punases kumas. Aga selliseid päevi ei ole veel olnud. Mis siis uudist? Lumega on jätkuvalt hästi ja seda leidub kõikjal täiesti ogarates kogustes. 

Pühapäeva öösel sadas 20-30 cm, esmaspäeva öösel 15 lisaks. Lauskmaal on lumi põlvini, aias sügavam, sest teeradade, katuste ja parkimisplatsi lumed peab ka kuskile loopima. Aga ma ei virise või midagi sest alati võib hullemaks minna. Omajagu rõõmu teeb lõpuks käima läinud vaibavabrik. Ja kevade ootamine on ka päris tore tegevus. liiatigi, et nüüd pole tõesti enam palju jäänud. 

04.02 Varahommikul -8,3. Päeval päike, aga kahjuks läbi õhkõrna pilveloori ja õhtuks jälle pilves. Vaja oleks jõhkraid kuumi päiksekiiri, mis küüned lumme lööks ja siis see sulaks ja sulaks...ja sulaks...Lumemäed teede ääres hakkavad liiklust segama. Männiku teel linnas on äärmine rida nii kitsas, et kohati tuleb ühe rattaga keskmises reas sõita kui ei taha teeäärse lumemüüriga põkkuda. Ja vanasti nii avar kaherealine töökoha hoovist väljasõit on muutunud ühe auto praoks lumemägede vahel, mis autokatuseni ulatuvad. Ilmajaamade andmetel ootab ees õnnis kaks nädalat sulailma. Saab näha...

06.02 Üksainus pilk läbi akna autokatusele ja...kena, kena, jälle on öösel 10 cm lund juurde tulnud. Vahel on see 5cm või vähem või rohkem, aga mitte ühtegi ööd ilma lumeta. Vähemalt mingigi kirme peab olema alati esindatud kui just teeradade lahti lükkamisega päris jõusaaliks ei lähe. See talv jääb meelde oma pikkusega (täisvalget detsembrit pole kaua olnud) ja lumerohkusega. Jee, aga öösel läks sulaks! :)  Küll soliseb ja katustelt langeb lund. See on nüüd selle toreda pika sula algus.

 Tegin päeval natuke seemnete inventuuri. Oh seda vaest sügisest aednikku, oli vist peale rämedat öökülma seemnepoodi sattunud ja kõiksugu asju kokku kahminud. Ilulina, õlelillede, saialillede ja kurgiga olen ma nõus, aga kuhu peaks panema idamaguna, lehtpeterselli, neitsikummeli, estragoni, hiina astrid (!) ja kaks pakki punast lillhernest? Eks ma pea siis midagi leiutama, ilmselt mingid suuremad kasvukastid vms. Potid kuivavad suvel jube ruttu läbi ja see ei ole praktiline.

10.02 -3,5 Helevalge päev imekauni päikesetõusuga. Kass teab kuidas esimesi päiksekiiri kasukasse püüda. Bond tukub aia peal. 

Hiljem peitub päike muidugi pilvelooride taha, kuid helevalgus jääb. Lund on jätkuvalt palju, päevased sulad pakivad koheva lume koomamale, aga seda on ikka nii suurtes kogustes, et linn on alustanud lume välja vedamist. Isegi meie töökoha väljasõidutee on korda tehtud. Õnneks ei ole miskit enam juurde sadanud. Kuna päeval on sula ja öösel külmetab, siis on kergliiklusteest saanud jäätee. Lähen hommikusel kepikõnnile ja koperdan peale saja meetri läbimist mööda teeääri koju tagasi. Appi, kui libe! Kodus vahetan saapad bagiirade vastu ja lähen uuesti rajale. 

13.02 Kevadejoodud koos saunaga. Linnaaednikud on külas. Nii tore üle mitme kuu armsaid tuttavaid nägusid näha. Aiavaatamisest ei tule muidugi midagi välja, sest kõik on paksu lume all. Naised toovad kaasa pisikese eluslooduse esindaja, see on iileksitibu.

16.02. Sula on kestnud juba kümme päeva. Vahel on öösiti kraadike külma, vahel mitte. Meie tänava kinni tallatud lumega kaetud ja auklikuks sõidetud "kitserada" on jube. Viimastel päevadel on sahad seda töötlema hakanud ja iga päevaga riivitakse jääkorda õhemaks. Üldiselt võttes on väga pilvine veebruar, meie kandis pole veel olnud ühtegi täispäikesega ilma. Ja kui ongi kaunis päiksesetõus, siis kisub poolest päevast ikka pilve. Mõned aednikud näitavad netis välja sulanud lumikellukesi ja Tartu botaias puhkes eile nõiapuu õitsema. Siin on aga lund nii palju, et peenrasse võib isegi põder ära uppuda. Ka esimeste kevadlillede kohad on veel sügava lume all kui just ei tule järsku väga palju väga sooja vihma vms. Koroonarekord: 8439 nakatunut ööpäevas.

17.02 Ja see tulebki! :) Soe kevadvihm - pluss 3 ja vahepeal tibutas päris tihedasti. On ka vist öösel sadanud, oirõõmu, meie tänaval pääseb ka viimaks ilma autot lõhkumata liikuma! :) Lumehange serv nihkub tasapisi peenraäärest kaugemale, aga väga-väga tasapisi. Ja-jaa, ma tean, talvised lumekupud on alles 20 cm kaugusel. Ehk on homme hommikul juba lootust neid näha...

20.02. Aga võta näpust! :) Ikka on veel 20 cm lund peenraäärest kuni lumekuppudeni. Ma usun, et nüüd on see tõsisem tali läbi ka. Esimese märtsi paiku näitab prognoosilmateade 4 kraadi sooja. Elukesel pole ju väga vigagi, kui kevad kõigest nädala kaugusel. Veebruarialguse sula on kestnud vahelduva eduga siiamaani, tänagi räästad tilkusid. Valgust on mõnusalt ja vaibavabrik töötab täisvõimsusel, sest sel aastal on nii palju rõõmsaid värvilisi tellimusi ja neid on huvitav endalgi teha. Märtsikuu jagu ehk saab veel kududa, aprillis kisub juba nii õue, et katsu sa mitte minna. Hetkel on telgede peal kuum mango-, roosi- ja vürtsivärviline kaltsukas, see peaks pühadeks valmis saama. Samas ikka imestasin ennast ümmarguseks kuidas arvutis hoopis teised värvid on. 

Siis on järg pika punasetriibulise käes. Aednikud näitavad esimesi lumikellukesi ja lumekuppe, aga meil on lumi jätkuvalt...ee...silmini. Hoolimata kõigist suladest. Sulad on lume paksust aias vähendanud umbes 20 cm võrra ja see on imetore, kuid jätkuvalt on seda liiga palju. Ja meie lumikellukesteni on veel väga palju aega. Pokumees tüdis ära emanda lumeteemalisest turtsumisest ja tõi poest lilli. Ah, need olid nii suured ja kollased ning lõhnasid magusalt. 

24.02. Sõda on lahti. Venemaa läks Ukrainale kallale. Putini jutt teleka uudisekanalilt viitaks justnagu sellele, et mehikesel päris tõsiselt katus sõidab. Ukraina valitsus olevat narkomaanide kamp ja venelased tulid rahvast sellest valitsusest vabastama. Tegelikult on tegu okupeerimisega. Valgevene muidugi ka abiks. Ukraina linnu pommitatakse ja käivad lahingud. Lääs kehtestab sanktsioonid venemaa vastu ja saadab humanitaarabi. Ukraina president osutub õigeks meheks ja ukrainlased hakkavad lõrinal agressorile vastu.

26.02. Meil on esimene täispäikesega päev veebruaris! :) Oi, see päike on suur ja soe. Telgedel on praegu neljameetrine punane vaip. 

28.02. Jätkuvalt päikesepäevad. Kevad on Eestimaa üles leidnud. Aga kui teised postitavad esimeste lumikellukeste pilte, siis minu aed on lootusetult paksu lumekilbi all. Vähe sellest, see on nii tugev, et kannab täissaledat naisterahvast peal. Jah, ma võin oma alpikaljude ja peenarde kohal kõndida, aga kõik see ilu on seal 30 cm paksuse lumekilbi all. Proovisin armeenia sügislille kohal kaevata, aga edutult, kilp on kõva ja kogemata taime vigastada ka ei tahaks. Eks ma siis ootan pealegi.

Ukraina sõdib ja on elutahet täis. Tubli rahvas koos veel tublima presidendiga. Liigub ringi selline nali, et meil siin Läänes juhtub tihtipeale nii, et valime riigimeest, aga saame endale klouni. Ukrainlased valisid endale klouni, aga said väärika riigimehe.

Jee, koju minnes on taevas veel valgusekuma! :) Aga oli ka suur päikesepilgari päev täna.

 

Päheistumise kunst

 Kui sul on kodus 12 aastane kass, siis sa võid absoluudselt kindel olla, et ta on päheistumises ära teinud nii bakalaureuse, magistri kui doktorikraadi. See on nii peenike kunst, et vahel ei saa inimene ise ka aru kuidas ta jälle (!) sirutab käe kassi maiusekrõbina paki järele, sest see lõputa lootus loomakese silmis, tahtmatud rõõmukräunatused ja tibutants peremehe istupingil...Kurnurram saab oma maiuse ning kui sa tahad tema siidist kasukat sasida, siis teeb ta ühe kiirema sammu, libiseb käeulatusest välja, kõrvetab sind üle õla psoltõ! pilguga ja ronib oma pessa kasukat poleerima, sest äkki ikka läks käsi korra vastu ega need inimesed ei ole ju kuigi hügieenilised...

Jutt käib Härra Tibust, kellest siis muust. Noh ja kuna ka Bond on mõtlev olevus ning juba oma 7 aastat vana, siis on ta elu jooksul märganud, et kui Härra Tibu tahab õue või sülti või maiusekrõbinaid (tavalised krõbuskid on ööpäev läbi kassikausis), siis ta tavaliselt ka saab. Ka kuulub Tibule väike krunt kinnisvara näol inimeste voodi jalutsis. Ja siis Bond on mõelnud ja vaadanud ja. Ning jõudnud oma väikeses peas lõpuks otsusele, et kuramus, nad on ju Tibul täitsa ümber sõrme keeratud! Ja jälginud hoolega Härra Tibu tehnikat (ning kes ei tahaks endale krunti inimeste jalutsis) on ta jõudnud otsusele, et nüüd või mitte kunagi.

Kell kolm öösel ärkan ma Bondi läbitungiva häälekese peale issand, kass tahab välja. Kuuvalguses näen, et Bond istub kamina ees taburetil ja matkib kohmakalt Härra Tibu krõbinameelituse tantsu. "Lolliks läksid ve? Marss õue!" See katse lõppes siis sedasi. Mis neil inimestel küll viga on? Ma tegin ju kõik õieti...

Järgmisel päeval komistas Bondi lihtsas peas välja hautud plaani otsa Pokumees ja sellel oli täpselt sama kondikava (Tahan kohe õue ja mul on sigakiire!). Ainult et rõduukse juurest tormati osavat kannakat  tehes kööki, et äkki saab sülti ka, kui sa juba püsti oled, kange isu on. Kuna meie, juhmakad, oleme ähmaselt hoomanud, et midagi võib ikkagi olla selle ümber sõrme keeramise teemaga, siis ei lähe kogenud kassiomanik ammugi enam nii lihtsa plaaniga alt. Pokumees läheb Bondile järgi: mida küsisid, seda saab ning õue pääseb köögiuksest ka. Kohe.

 

Jube jaanuar...

 ...ehk siis lihtsalt järgmine talvekuu.

03.01 miinus 4, sajab jäidet. Esimene jaanuar oli helesinise taevaga ja päiksekulda täis. Justnagu kergelt lohutav klantspilt talvest, et ei ole see asi nii hull midagi. Nojah, nüüd on lumi juba terve detsembri jagu maas olnud ja kui nii siis nii, eks inimene ka harjub. Ei lähe enam lollakalt kerge riidega välja, hoiab kindad alati taskus käepärast või mis sinna talvisel ajal üldse niiväga minna...

Uus level.

Härra Tibu lesib oma lemmikpoosis (lõug tekiluitele toetatud) ja tukub. Pokumees istub kamina juurde pingile ja paneb mõned puud koldesse. Kuna kamina simsi peal asuvad kasside maiusekrõbinad, siis elavnevad näugamid alati kui keegi sinna lähedusse satub. Nii ka seekord, Bond materjaliseerub plaksupealt Pokumehe ette ja hakkab taidlema (kassi silmad, küljepai vastu põlvi, sabakalli ja äärmise abinõuna võetakse kasutusele isegi sabaväristus). Pokumees leebub nagu alati, teeb Bondile pai, ütleb hella häälega "Ossa, oinas " ja söödab süsimustale mõned maiusekrõbinad. Tibu käitumine on aga üllatav. Ta tõstab pea, vaatab TÄHELEPANELIKULT neid kahte seal kamina ees, aga omakorda kamine ette taidlema ei lähe vaid langetab pea külmalt uuesti tekikuhilale. Tõsi, silmi enam kinni ei pane. "Näib, et krõbinad on Tibu silmis devalveerunud," itsitab Futu. "Ei ole. Kass teab, et ma toon talle kätte,"ütleb Pokumees, tõuseb ja paneb mõned maiused isand Tibu nina alla, mida too siis situatsioonile sobiliku väärikusega sisestama asub.

Härra Tibu sai endale isikliku tooli.

Minu tool! Kõik mida pildil näete on puhas karisma. :)

08.01. Miinus 9,8, öösel oli 17 millegagi. Lund on aias põlvini. Ja minul talvest silmini, aga see enam uudisekünnist ei ületa. Tellisin esimest korda netist tööstusliku trikotaazi ribasid (10kg) sest hind oli nii soodne ja üllatusin meeldivalt. 10 kg vaibamaterjali keradeks kerimine võttis aega 3 tundi ja rohkem sellega mingit mässamist pole. Võibki kohe kuduma hakata.  

09.01. -0,9 Lumega on ka kõik hästi. Kivila nn aiapäkapikk ei paista enam lume alt välja ja nartsissiõieline ning dauuria rodod on ka lumega kaetud. Lund on nii palju, et loopisin teist kasvuhoonessegi. 

11.01 Ilmateate arvates on Sakus täna hommikul -7, mitte -18. See võiks isegi naljakas olla kui ma ei peaks selle pakasega tööle minema.

13.01 Eile algas aga sula. Milline õndsus! :) Täna on õues pluss 3 koos imelise sinise taeva ja päikesepaistega. Bond peatas mu enne väravat ja poetas jalge ette väikese koleda (5 cm pikk + saba, süsimust, pika kärsaga) hiire, et sul pikk päev ees, võta miskit pruukosti ka kaasa. Kust saab kass üldse hiiri kui lund on maas 30 cm paksuselt? 

19.01 Viimasel ajal on jaanuar täitsa sümpaatne olnud (talve kohta), sulailmad vahelduvad kuni -6-ga, on kuupaistet, on päikesepaistet. Eile oli küll üks lumetorm kuid peale selle, et mitmel pool elekter ära oli, midagi hirmsat ei sündinudki. Rekordarv uusi koroonahaigeid - 3159.

23.01 -4 kuni +1, pilves, pärlmutrine valgus ja kella neljani on valge. Koroonat 3670.

Juhtum halli angooraga.

Kiikasin rõduukse poole, et kas mõni kass tuppa ka tahab kui märkasin Bondi, kes kössitas selg toa poole veranda alumisel astmel. Kuidagi pinges selg oli. Väga ebatavaline. Sa ju tead oma kassi, niimoodi lumes ei kössitata just meeleldi ja perenaist ka ei ignoreerita. Kohe üldse ei tee perenaisest välja! Kui lisada sinna veel turris pealagi...Kuule, mis toimub? Bond vastas mulle ärritunud lalinaga. Mismõttes!?! Panin kufti selga ja läksin rõdule. Bond vahtis trepi alla ja tegi jälle sõjakat häält. Nonii, keegi rikkus reviire, taipas, et vist peaks varjuma ja lipsas trepi alla. "Aga las ta istub seal, tule tuppa nüüd". Bond: "Läl-läl-läl." Selge, teil hakkab kohe laulupidu. Mõne aja pärast märkasin, et rõdu oli tühi, aga üks hall angoora nihkub tollhaaval värava poole. Täpselt nagu selles videos kus kass hiilib magavate koerte vahelt läbi ja taustaks on laul filmist "17 kevadist hetke". Hetk hiljem kargas veranda diivani alt välja Bond, tema järel Härra Tibu ja kohkunud võõras eskorditi paari sekundiga väravani. Oi, see rind oli nii lai, nii lai kui Bond võidukal ilmel tagasi toa poole sammus. :)

25.01 Varahommikul -0,8, päeval plussis. Paaripäevane sula puhastas katused ja muud pinnad tuisu koerustükkidest. Ei ole tore kui verandal on hang. Pilvitu taevas pimestava päikesega ja kõnniteedest said liuväljad. Koroonat 5145. "Jube" jaanuar hakkab läbi saama ja praegu on valguse poolest juba päris hea. Õhtul kella neljani on valge ja see valge aja pikenemine on juba märgatav, see on äge. Hommikune vaade kepikõnnitrassi lõpppunktist.

27.01 Temperatuur on nullis. Linnas pluss 1. Koroonarekord 6238. Sain valmis ühe pika vaiba, mis telliti juba eelmisel aastal, aga kaua tehtud kaunikene.

30.01. Kena mahe sulailm. Koroonat oli eile jälle rekordarv: 7124 ja see on lõpuks ka linnapäkapikud kätte saanud. Eile alanud lumetorm kuhjas esitrepile sellise hange, et uksest oli raske väljuda. Kaevasime 2 tundi lumme teeradu ja puhastasime parklat. Hundikuu on veel ees. Kui asi samas joones edasi läheb, siis hakkab aed lumele kitsaks jääma.

Rõvedalt talvine detsember.

 Tegelt algas see jama juba novembri lõpus. 

05.12. Ja see on kestnud terve nädala (tundub, nagu igaviku). Vaatasin, et umbes poole detsembri kanti lubatakse soojemaid ilmu. Vähemalt mingigi lootus parema elu osas. Lumi on jätkuvalt maas, palju teist pole, võiks rohkem olla (mitte aedniku vaid taimede poolest). Eile hommikul käisin linnas, seal oldi aga püsti hädas, lund oli kohati ca 20-30 cm ja mornid kojamehed möllasid labidatega paksus lumes. Kui Lapse õues parkisin, siis oli isegi väike pelg, et ega ma siia kinni ei jää, sest lumi oli ukseni. Sedakorda siiski läks õnneks. Ei jäänud. 

Vahepeal oli tore sööst vanavaradesse, oi, kuidas mulle meeldib neid vanu mööbleid takseerida ja imestleda, et mida kõike...ja kuidas ometi tehtud...jne. Puit on nii imeline materjal ja inimfantaasia äraarvamatute käänudega. Muidu on saalis tavaline vana puitmööbel, nii sada või paarsada või mõni üksik asi ka mõnikümmend aastat vana, aga kõige selle hulgas leidub ka selliseid nn tõelisi  "rosinaid". Nagu näiteks lossihärra kabineti tumedast puust kapp, mille ülemistel ustel on kaks ühesugust mehenägu. Nad ei ole bareljeefid vaid reljeefsed nikerdised, uksest on see tegelane lausa pool pead välja pistnud ja teisel kapiuksel jõllab tema koopia. Pead on poolviltu ning seiravad kapile lähenejat sarkastilisel ilmel. Tegemist on noore mehega, peakujukeste kõrgus võib olla ca 6-7 cm. Näod on kitsad, ilme uhke ja muie kõrgilt õel.

Või siis ühe teise lossihärra tool (ei, troon). Nii suurt ja võimast istet pole ma reaalis varem näinudki, toolileen ulatub üle mu pea ja istuma mahuks sinna lausa kaks inimest, aga ilmselge on ka see, et tegemist patriarhaalse peffaalusega ja niisugust aujärge isand juba ei jaga. Väike kiuslik mõte tekkis, et huvitav, mida see uhke iste küll korvama pidi.

Kastikaupa oli seekord ka, sain kaks koralli suvise kivila jaoks, kuus väikest vanaaegset lillebuketiga koogitaldrikut ja aia jaoks marmorist lindude jooginõu

ja buduaari pisikese jalgadega portselantoosi, millel üks jalg ära oli murdunud. 

Selle liimis Pokumees kodus tagasi ja toosi sees saab hoida mingeid väiksemaid tilinad, et nood kapilt maha ei veereks.

Laupäeval lisandus meile üks uus pereliige IT ja kassid vaatasid alguses ikka väga pika kaelaga tema tegemisi, aga pärastpoole rahunes foon maha ning IT sai rahulikult maast purusid edasi jahtida. Õhtul oli e sünnipäevasaun koos päevakoerte ja e Patagoonia reisijuttudega.

06.12 Imeilus päikesetõus koos sinna juurde sobivate pilve- ja härmamängudega, aga ilu eest tuleb maksta, sest õues on -22,4. Härra Tibu keeldus õue minemast. Läks, kuid lipsas kohe tagasi. Kassi silmad. Metsik häda, aga pelleris pole võimalik asju ajada, sest see on lund täis ja külm näpistab. Ja kassikasti ju isand Tibu ei pissi. Tõin talle uuesti liivakasti tuppa, selgitasin nii sõnaliselt kui ka kujundlikult, Tibu vaatas mind ja kasti haleda näoga. Tingimusteta armastus, sa kaabid oma kassile isegi augu kui vaja, tema vaatab seda, huvitatult kõrvalt ja mõtleb, et peast segi on ta ju kogu aeg olnud... Ja siis kell kukkus ning nii ta meist maha jäi. Kasti kõrvale istuma, see imelik ilme endiselt näol. Eks õhtul selgub kas, mis ja kudas. Ma tahaks loota, et liivakast päästis siiski päeva. ( Päästis. Ilmselt oli häda suurem kui ättituud.)

07.12 Teine jäledalt jäine hommik, -21,4. Päikesetõusud on pakasega imelised, aga see on ka kõik.

9.12 Täna on eelviimane pakasepäev. Eile tõmbas pisut tagasi, oli -13, Härra Tibu veetis hommikul ja õhtul väljas viisipärase ajavahemiku, mis tal nende rituaalide peale tavaliselt kulub ning oli väga heas tujus, kuid täna hommikul langes temperatuur -15,7 peale ja kass jälle hommikul välja ei läinud. See on siis see piir. Isegi ei palunud ust avada. Näost võis välja lugeda, et sa tead ju ise ka, et seal on jäle. Sa jätsid isegi kepikõnnile minemata ja nüüd tahad, et ma kuskile hangede vahele, külmas tuules...Unista aga.

Õnneks pole ta täna üksi kodus, ehk läheb veidi soojemaks ja avaneb võimalus vältida seda kohutavalt mitteväärikat võimalust kassikasti osas.

10.12 Hommikul -10,5, päevaks lubatakse jäävihma. Härra Tibul on uus meelelahutus - Pakaseturism. Küsib õue ja vaatab enne minekut sügavasti silma sisse (lased ikka kohe sisse kui ma tahan?), ning isand läheb kükitab verandal ja vaatab-nuusutab vabadust kuni kasukas kannatab (10 minutit) ning lärtsatab siis jalgadega vastu akent. Kui tuppa saab, siis jookseb tulistvalu köögi poole. Kui on veendunud, et külm teda ei jälitanud, siis jääb poole koridori peal pidama ning imbub sealt kamina ette kuhu väljasirutatatult ja suletud silmil istuma jääb (vana lord). Kui kere soojaks laetud siis võib jälle minna ja natukesehaaval seda uut pakaselõbustust proovida. Ei ole talvel vileda kasukaga elu, ei ole.

13.12 Laupäeval oli kaks kraadi külma, kuid pühapäeval läks sulaks, oi kui hea! Kui mõnnuuz! Ka kassidele meeldis, Härra Tibu istus ilmatu aja rõdul ja lihtsalt filosofeeris, filosofeeris, filosofeeris...        Mulle tuli esimest korda täitsa korralik jõuluhoog peale ning asja käigus keetsin pütitäie pruuni siirupit. Siis sõtkusin kokku ühe traditsioonilise piparkoogitaigna ning teise kaera-tatrajahuga. Kuna osa taignast saab tavaliselt enne küpsetamist nahka pandud, siis kaera-tatraga seda muret  ei ole. Toorelt see süüa ei kõlba. Küpsetatuna on aga väga hea krõbe ja mõnusa maitsega. Muuhulgas igatsen juba päris kõvasti kangastelgede järele, aga sel nädalavahetusel nendeni veel ei jõudnud. Lõikasin niisama kaltsu ja orienteerusin ülakorruse entroopiaväljades. Suve jooksul neid koguneb. Nii käepärane on mõni kohendamist-lahendamist vajav asi ülakorrusele tõsta ja unustada. Ja talviste vabade päevade ajal on tore ohhoo!efekt nende hunnikutega jälle kohtuda. Kusjuures tänavu polegi väga suured. Huvitav.

14.12 Sulasulasula! Vihma sajab. Korralik tihe vihm ja pluss 2. Härra Tibu ööbis rõdul ja kassid vahetavad omavahel knrr-iiks keele sõnu mis viitab mõningasele avatusele selles osas, et härrased oleks lahkesti nõus osa võtma mõnest laulupeost kui säärane kuskil meie tänaval peaks korraldatama. Ka korrigeeritud kassidel on instinktid säilinud. Kuna kuskil midagi ei toimu, siis krativad nad esiku põrandal moepärast üksteise kasukaid ja kappavad jälle õue tagasi, sest lihtsalt see tuul on nii mõnus ja vihma tuhandete häälte saatel on puhas muinasjutt magada. Kirjutan kahe käega alla. Eriti peale säärast kõva pakaseehmatust.

15.12 Pluss 0,4. Härra Tibu naudib vabadust ja viibib palju väljas, sest ilm soosib ka vileda kasuka omanikke. Tulin hommikuselt metsaringilt ja sain aia pealt endale rõõmsa mustvalge krae. Krae oli täiesti õnnelik, lõi nurru, tegi põsepaisid ja trampis õlgadel ringi, enne kui korralikult paigale haakus.

17.12. Pluss 2. Eile ja täna olid täispäikesega päevad, iseasi kui kõrgele too tõusta jaksas, aga taevad olid väga helged ja sinised. 

19.12 Eile anti koguni pluss 4, varandus on lume alt välja sulanud, aga tubased posserdused on mu nii endasse imenud, et täna mitte ei vaadanudki peenarde poole. Aknastki on näha, et krookuste ja võrkiiriste ninakesed on väljas. Täna oli ka mõnus soe pluss 1,5 kuni õhtul miinus kolme peale langes ja maa sai jälle valgeks. Jälle läheb külmaks. Kas pole mitte tüütu!

28.12. Viimased ajad on olnud  tavaliselt  -5 kuni -10, korra isegi -13, vahel sajab lund. Foreca pikem ilmaprognoos ulatub uude aastasse ja ees on lage tali. Jätkuvalt -5 kuni -10, lumi. Valgete jõulude ihalejad said need tänavu täiega kätte ja saavad valge aastavahetuse ilmselt takkapihta. 26.12 oli äge jõulukas koos vorstitoppimise workshopiga lastele ja kõige suuremate eksootiliste kingikottidega, mis eales nähtud. Ei, neis ei olnud talvekartulid vaid suured soojad pehmed üllatused.:)  Lund on aias mõistlikus koguses (ca 20 cm), katab kenasti taimed ära. Muus osas kisub elu tubaseks, sest kussa vaene selle lume ja külmaga ikka lähed või oled.

31.12 Õnnelik aastalõpp omaenda veeavariiga. Eile olin just õhtuse saunaka jaoks lauda katmas kui elekter lahkus teadmata suunas ja ei olnud nõus enam tagasi tulema. Pisut hiljem selgus ka selle põhjus - boiler oli ära surnud ja väljutas kuuma vett mis voolas üle juhtmete põrandale. Kuna Pokumees pidi tööpostil olema, siis sain ainult tema nõuannete järgi toimida. Kõik see trall käis taskulambi valgel või kottpimedas kui too kõige ebasobivamal hetkel säästureziimile läks, elik ära kustus. Lülitasin kilbist katlamaja välja, siis nõustus elekter jälle tagasi tulema ja ma sain toas torutange otsida, et kinni keerata boilerisse voolava külma vee kraan, sest boilerist ladises ikka rõõmsalt põrandale, kuid nüüd juba külma vett. Katlamajas oli jätkuvalt pime ja aurune nagu põrgus. Kraan oli kinni roostetanud ja ei lasknud ennast sugugi veenda. Pokumehe rahustav hääl telefonis aitas meridiaanis püsida. Siis kukkus taskulamp maha, aga õnneks mitte veejoa alla. Viimase raevuka pongestusega murdsin kraani küljest olulise koguse metalli lahti kuid kraan sulgus ja see õudne kosk ei kohisenud enam, Taskulamp kukkus jälle maha ja kustus, aga see oli läbi ja ma läksin tuppa ning tegin ühe täispitsi jääkülma Limoncellot, mis on tegelikult üks kole ja kange röövlite jook kuid aitab taolistel puhkudel momentaalselt. Õhtu oli õdus, saun sai stiilselt põhjamaine. Kuna sooja vett ei olnud, siis käisime hoopis lumes sahistamas ja selleks oli lund aias piisavalt. 

Kuna aasta viimasel päeval on tavaliselt ikka midagi huvitavat toimunud, siis kuidas täna teisiti. Läksime OldEuropi talilaadale. Ikka see vanade losside pööningukraami kastimüük. Leidsime järjekordse toreda aiakuju - müstilise välimusega naiskodanik, kasvult pikem kui oma vari, võimalik, et muumimaalt, kompsuga käes, milles võib olla misiganes. Panin aknalaual lindmehe kõrvale, on seltsim koos kevadet oodata.

Muidugi ei suutnud nõrk naisteraffas mööda vaadata suurest värvilisest klaaskausist. BLING! :)

ja neid küünlajalgu oli ka väga vaja. 

OldEurop-i müügihall asub Suur-Sõjamäe 13 ja üldjoontes on see pood mõeldud mõisaomanikele vms, et oma lugematuid ruutmeetreid põneva antiikse mööbliga täita kuid nagu käesolevalt pildilt näha, leidub huvitavat pudi-padi kaupa ka väiksema kaliibriga ostjale.

Aga kohe saab see aasta läbi. -3,5, lund ca 20 cm. Oli jälle üks omamoodi aasta koos üllatuste, õnnelike ja kurbade hetkedega nagu ikka. Laste üle on seekord väga hea meel. Soovin kõigile kaaskulgejatele head aastavahetust ja õnnelikku seiklusrikast väheste külmakraadidega koroonavaba uut aastat! :)

November, see tume

 Novembri algus on olnud suhteliselt mahe. On päikest, päevased temperatuurid jäävad 7-8 kraadi piiresse, öösel ka ei külmeta. Kellakeeramine möödus suhteliselt valutult, sest ärkan ikka samal ajal, kuigi kella peal näeb number välja nagu 6. Et keeratagu pealegi seda kella, karavan läheb ikka...

Tegelen sügiskoristusega - rohimine ja pealsed. Üks kolmandik aeda on juba tehtud. Tšehhist tulnud siniste laukude külv läheb veebruaris potti. Hooaja lõpp on käes. Et mis siis saab? Midagi ei saa, lihtsalt see november tuleb kuidagi üle elada, edasi on juba jõul ja sealt peaks olema kevad kiviga visata. Igav ei tohiks ka hakata. Hulk raamatuid on pessa valmis veetud ja teljetoas ootab poolik vaip telgede peal.

06.11 Krüsanteemid peale kollase ja eesaia madala lilla on ära õitsenud. Lõhnav kannike ruulib täiega. Ta on nii nunnu, et jätsin tema beebitaimed seekord välja rohimata ja saagu teda palju. Võib vabalt talikannikeseks ümber nimetada, sest olen talt nii jaanuaris kui veebruaris kannikesekimbu jaoks õisi saanud. Miniatuurne lõhnav ja luksuslik. Täna oli imeline hommik päikesega, mis reaalselt isegi veidi soojendas. Käisin HP-s ja Nurmikos, et mis järgmiseks hooajaks vaja oleks, ostsin tüvevalgendajat ja võõpasin ploomipuu tüve sellega üle. 

Seda on ikka räägitud, et kui koer läheb läbi tulbipeenra, siis on pilpad taga, aga kui kass läheb, siis isegi  ükski õieleht ei lange. Meil on trepp, mille astmetele koguneb nädala jooksul asju, mis peaks millagi teisele korrale jõudma või mis lihtsalt käest pannakse. Härra Tibul oli igav ja ta läks vaatas mis üleval ka huvitavat on. Sattusin peale kui ta alla tuli. Täiskiirusel nagu ikka kass tuleb. Jäin huviga vaatama, et kuhu ta astub kui mitte kuskile astuda pole ja kas midagi variseb ka. Ei varisenud, Tibu tuli täpselt ja kordagi komistamata läbi takistuste nagu briti spioon mission impassible sooritusel. Imetlusväärne!

08.11 Täna oli pluss 1, linna sõites sadas tuuleklaasile midagi lumelaadset. Tjaah, ega tali taeva jää...

Sibulad on maha pandud, istutused kõik istutatud. Täna panin kivilatesse esimesi katteklaase paika. Asperulad, mauklehed, marmorlehed, kuradiküüned ja nelgid said klaaside alla. Mentha requienii lapike oli ka suve jooksul mõnusalt kasvanud, enam ma ei karda, et ta hävib. Eelmisel sügisel ma talle klaasi peale ei pannud, kevadel oli must maa järel. Siis taastus ta päris kiiresti paarist nõdrast varrekesest mis kivipraos ellu olid jäänud. Omamoodi müstiline tegelane, näeb välja umbes nagu portugali nõmme-liivatee, aga tegelikult on piparmünt.

Jääb veel natuke rohimist, mõnede pealsete lõikamine ja pottides taimede talvekorterisse paigutamine. Külvasin neitsitulpi ja mingi "väga ilusa laugu" seemneid. Tean küll kuidas see seemnekotike sündis. Vaatasin suvel, et minu lemmiklaugul on kenad seemned peal, panin nad kuivama, kirjutasin märkmelipikule "Väga ilus lauk" ja poetasin teiste seemnete juurde. Mõtlesin, et küll ma otsin selle pärisnime ka millalgi, aga suvel pole ju aega. Sügiseks on juba ununenud millise lemmiklaugu pealt ma nad võtsin, sest laugud on ülepea mu suured lemmikud.

10.11 Eile oli korralik külmaehmatus. -8,8 varahommikul, pärast -4. Õhtuks läks juba +1 peale, aga ikkagi veel väga kõle. Täna on pluss 4 ja tibutab vihmakest. Saab hommikul vist natuke ehk rohidagi, jürilille rohetusi ei saa ometigi talveks maha jätta, selle seemned valmivad igasuguse ilmaga ja külma ta, sunnik, ei karda.

15.11 Täna oli -6,5. Krüsanteemidega on ühel pool. Eesaia madaluke lilla sättis ikka õisi kuid ei jõudnud need avaneda. Pole veel pealseid maha lõiganud, et äkki juhtub ime... Aga muidu on tavapärane otste kokkutõmbamine nagu novembris ikka. Potid-potikesed läksid kõik kasvukasse talvituma, ämbrid sai nädalavahetusel kummuli keeratud, jäävad veel vihmaveenõud tühjendada ja põõsaid peaks ka lõikama. 

Täna panin kivilasse klaase lisaks ja tõin natuke männioksi magnooliale katteks. Kämmalvahtratel on juba korralik kate peal.

16.11. No ei ole ma põhjamaalane. Miinuskraadidega läheb isegi tuju miinusesse, seevastu täna on jälle kenatore päev, sest on pluss 3 ja ma häppi. Ning sooja lubatakse kuni järgmise nädala lõpuni. Esmaspäeval on prognoositavalt juba uus külm kohal.

21.11. Väga tume ei olegi, novembri kohta vilksatab sümpaatselt palju päikest ja eesaia madal lilla krüsanteem ei ole seniajani kaotanud lootust, et enne detsembrit teeb tema õied lahti. Nii, et optimiste leidub ka lillerahva seas.

Tubane elu on viimasel ajal ootamatult huvitav. Mingist hiirte maailmast on avanenud portaal meie köögi kraanikausi alusesse kappi. Ega meil siin midagi võtta ei ole, nii, et massiliselt ei tulda, kuid ka kaks hiirt paari päeva jooksul on palju. Klassikalise lõksu üle nad vaid naersid ning siis ma tõin poest suure musta plastikust "pesulõksu". Kui see vinna tõmmata ja ahvatiseks juust panna, on hiir pikema jututa käes. Bond oli väga tänulik verandale poetatud veel sooja hiire eest ja kadus sellega urisedes pimedusse kuhu samuti huvitatud Härra Tibu enam järele ei söandanud minna. Ju Bond mõtles, et mina toon neile kogu aeg supiliha, aga nüüd lõpuks ometi püütakse ka mulle, kurat, kuus aastat juba elan siin! On ikka pererahvas...:):):)

Reedel oli meil linnapäkapikuga sushikoolitus ja laupäeval rohisin eesaiast jürilille. Kui tagaaiast ka korra veel saab üle käia, siis võib talv tulla. Aga pühapäev, see tänane, on paksult mahamagatud päev. Eilne vaktsineerimine annab tunda ja mis siis ikka, eks magame pealegi. Selliseid päevi peab ka olema.

22.11. Imeilus päiksetõus ja -7,9. Ja tulebki jälle päikseline päev! Hoolimata kahtlasest tumedast mainest on selle aasta november päris päikseline kuu.

23.11 -0,5 ja lumi on maas. 5 cm esimest lund. Muidugi sulab see kahe päevaga ära, aga märk on maha pandud. Talve esimene jalajälg. Vanusega olen ma muidugi leebemaks muutunud, ma ei kuku enam jalgu trampima ja kiljuma, et rõve-rõve-rõve jne Panin talvesaapad rahulikult jalga ja läksin oma tavalisele hommikusele ringile. Ümberringi oli jõulumuinasjutt. Lumine, vaikne, ilus, kuid olgem ausad, teatud piirini, sest mingi eriline talvearmastaja ma ei ole. Tore on, aga veel toredam kui see ära sulab.

25.11 Olukord on normaliseerunud, isegi Sakus on lumi peaaegu kõikjal läinud. Aga jah, algus on tehtud ja järgmine nädal tuleb seda küll ja veel.

30.11. Järgmine lumi tuli maha 28.11 ja jäi. Iga päev sibiseb teist tasapisi juurde, ikka sentimeeter või paar. Täna oli külma 7 kraadi. Ilmajaam ähvardab külmalainega.