Tuvastatud

Pasteedi autor oli Mesiohakas. See on nüüd kindlaks tehtud. Ja see ei olnud kanamaksapasteet vaid sealihast "...ja veel üht-teist nipet-näpet", nagu Mesikas ise ütles.:)

Pidu vol 2.

Oli täis üllatusi.
Mäletan, et sain eile viiskümmend. (Kontrollima ei viitsi hakata, aga kus suitsu, seal tuld vms.:)
Ja kui ajas veel tagasi minna(kainesse hommikusse), siis mäletan, et peoks ettevalmistusi tehes leidsin omaenda külmkapist süldi, mis osutus hiljem kanamaksapasteediks. Kuid mitte tavaliseks. Tuvastasime maitsmisel kadakamarjad ja muid peeneid lisandeid. Gurmaanide bändi koosviibimistel olen täie selgusega adunud, et selliste maiuspalade retsepte ei tasu maha magada. Annan veel vana aasta sees oma parima, et leida pasteedi autor.
Ka pasteedi kõrvalt leitud silmukonserv oli lihtsalt oivaline.
(Täna hommikul avasin külmkapile täiesti ootamatult veel täiesti pimedas tema ukse, aga ta ei olnud peale tosina alekoki ja tuttavate salatite oma riiulitele veel midagi produtseerida jõudnud.)
On imeline hommik lõheroosa koidikuga. Viga poleks nagu midagi, aga Niburust enam ei räägita. Põhiteema on Väike Jääaeg, mis kulmineerub nelja aasta pärast. Aga Niburu?
Pidu kestis hilisööni ja Mandoliin nentis hommikul sõrmeotsi vaadates, et sunnik, kus eile sai mängitud, nagu oleks zilette sorteerinud.:)
Ärkame, märkame, avastame ja joome palju morssi. Toas on kevad. Lõhnab hüatsintide ja maikellukeste järele. Kohe peab hakkama lapselast hoidma. Natuke veel kohvitamist ja siis hakkan asjalikuks.
Futuunistuste Fond tänab suure sooja kalliga kõiki toetajaid. :)

Tutvumine oma aiaga

Mõtlesin eile, et annan kütjale vaba päeva ja lähen kütan ise katla ära. Viimatine kütmine oli toimunud siis kui Scarleti sabad veel üle Saku pühkisid. Tagaaeda jõudes leidsin eest ühtlase lumeplatoo (teed katkamajja ei olnud) ja maja nurga juures kössitas elevandisuurune lumedüün. Ok, meil on tegemist talvega ja sellised üllatused...kas see hakkab siis tõesti iga kuradima talv korduma! üritas seljaaju vahele rääkida...võivad iga päev tabada, rahustasin ma ennast labida järgi minnes. (Siis ma veel ei teadnud, irw, et ka puuriit tuleb välja kaevata ja veel suurem lumedüün on blokeerinud katlamaja ukse.:)
Kui Härra Tibu õue lasti, jooksis ta rõõmukruuksatuse saatel mööda mind üles ning tahtis, et me nüüd koos edasi kaevaksime, sest siis saab tema mu turjal rodeod teha. See ei läinud mitte, sest katsu lund kühveldada kui neljakilone kass turjal võimleb. Viisin Tibu tuppa tagasi.
Kaevasin katlamajani tõsise kuristiku, mille põhjas oli võimalik käia ning hakkasin puuriita välja uuristama.
Kui seda lund nüüd jätkuvalt veel umbes kolm kuud sajab, siis peab hakkama mõtlema hangede tihendamise peale. Kui 2 meetrine lumekuhi maha tallata, siis mahub sinna veel üksjagu ladustama, kuid kohevas olekus on selle lumeõnnistusega veitsa nutune seis. Krunt on väike ja lund pole juba praegu enam kuskile panna.
Jaanuari lõpus avaneb tänavalt umbes järgmine pilt: meie krundil on suur lumekuhi, millest tõuseb suitsu. Esiukse juurde oleme kaevanud tänavalt siseneva uru (poes peab ju käima).
Veebruari lõpuks on tagaaia lumest tehtud juba kolmekorruseline iglu, aga lund on ikka veel üle...
Märtsis ei viitsi keegi enam igludega jamada ja me hakkame seda tuimalt plokkidena virna laduma.
Aprill: Lund sajab edasi, irw.:)

Pidu keset lumetorme

Juubelisünnipäevaga peaks olema nii, et kui sa suudad selle algusest lõpuni ära orgunnida, siis oled väärt küll oma aastaarvule nulli taha kirjutama või umbes nii.:)
Tõeline küpsuseksam, ma ütleks.:)
(Ilma Pokumehe ja armsate sõprade abita oleks see olnud väga raske, ehk peaaegu võimatu.)
Natuke meepipraviina ka (oo, mis jumalikke jooke ikka tehakse!) ja selle kena teadmisega ma õhtul magama läksingi, et kõik tore ja mina vanem ja puha. Hommik oli mõnevõrra "kainestav". Leidsin nõudepesumasinast suhkrutoosi (aah!, mis siis laua peal oli? appikene, vist mitte midagi, sest ka teine suhkrutoos oli kommilaua peal rummipudeli varjus.)
Häbenen mehiselt ja luban järgmist lauda paremini silmas pidada. Hmh...vähemalt suhkrutoosi osas...sest laud on tegelikult täitsa pikk...teise otsa väga ei näegi.:)
Aga muidu...tohutult palju ilusaid emotsioone...bänd ja üldse...nüüh, nii ilus oli.:)
Futuunistuste fondi osas suured soojad tänud kõigile toetajaile.:)

Talvine kukk

Jõul kustus koos küünaldega lumevalgusse ja möödus mõnusalt. Kuna aga jõul pole muud kui vana hea paganlik pööripäev, siis hakkavad tänasest päevad jälle pikemaks minema. Jiihaa!!!:):):)
Ei pea vist mainima, et väljas on jälle tuisk. Kui teha väike stiililaen Heitti Talvikult, siis "tuhkur lumepihu lendab nagu tuhksuhkur". Eile oli lausa kahel korral rõõm kuulda, et Heitti Talviku fänne peale minu veel on. No ikka see kõige ilusam talveluuletus, mis kunagi keegi teinud on. Loeti luuletusena raadiost ja õhtul veel kitraseade ja viisiga. Ilus.
Õue ei taha eriti vaadata. Tormab üsna kõvasti. See on selline peenike lendlumi mis poeb igasse kuradima prakku ja õnarusse. Pärast on tore puuriita lume alt välja pintseldada.:)
Ja suuremat krunti oleks vaja. See lumi ei mahu juba praegugi enam meile ära.
Vähemasti ei ole sellel tuisul Monika mõõtmeid ja koera kuudist välja kaevata pole vaja.:)
Huvitav, mitu minutit tänane päev pikem on kui eilne?
Kusagil peab olema kalender...odot...
Faktidele silma vaadates vajusin üsna longu: eile tõusis päike 9:11 ja loojus 15:26. Aasta viimasel päeval tõuseb päike 9:10 ja loojub 15:35. Nädalaga tervel kuus minutit! Nojah, asi seegi, aga kui vanarahva jutu järgi päev lausa kukesammu võrra pikem olevat, siis see talvine kukk pigem tipib kui kõnnib.

Lendavad kassid ja maitseelamused

Tähelepanek: Kui paned toas tolmuimeja käima, siis lendavad kassid kööki...ja vastupidi.:):)

Muidu on mõnna. Lausa kaks positiivset kulinaarset avastust täna!:)
Hapendatud seguseened (lisana sool, till, küüslauk, mustsõstralehed) olid saanud väga hõrgud ja üks kollane koduvein viib lihtsalt keele alla. Nujah, paistab, et siiamaani sattus peenemasse pudelisse kogu aeg seda hapumat kollast. Nõnda, et ununes ülenisti ära, et TEGELIKULT oli meil üleeelmisest saagist kolm punsut mulksumas, mitte et ainult hea punane ja hapu kollane.
Panime heale kollasele nimeks "Päiksepaistelise Oru Serenaad" ja joome edasi.
Ja teeme igasugust põnevat süüa. Vaikselt hakkab tulema niisugune, niisugune...ee...bändiproovi tunne.:):):)

Kontrollitud

Soolikaid müüakse turul ka üks päev enne jõule.
Kuna mul on mingid kauged (ja ülimalt meeldivad) mälestused seoses aiv(w)akeedisega, siis ostsin kolm üliaromaatset kuldkollast vilja, mis nägid välja nagu pitsitavates tingimustes kasvanud kollased antoonovkad. Aga midagi nii hästilõhnavat ei teagi...sidrunrohi ja õun segamini või...igatahes kui nüüd millalgi vorstitoppimisest vaba aega jääb, siis aretan neist mingi keedise.
Ja eksootilist leidus veelgi: Tadziki maitseained Hmeli-Suneli ja Tsaman ning Armeenia maitseaine Puri-puri. Kõik on lihatoitudele mõeldud.
Veel leidus turul värskeid (siis kuivatamata) datleid, päris karm tõdeda, et puu otsas valmib midagi nii ülimalt paksumahlalist ja supermagusat. Kuivatatud olekus on dattel nagu veidi rohkem mõistetav puuvili ja ei erine suhkrustatud puuviljadest eriti.
Sel nädalal puhkenud savipätsi skandaal kogub tuure.
Ilmateade ähvardab lumetormi ja pakasega, ehk siis pakaselise lumetormiga. Lihtsalt oivaline!:)
Aga jõul läheneb.