Tuesday, May 21, 2013

Hea raamat

Jonas Jonasson. "Saja aastane, kes hüppas aknast väja ja kadus."
Vanadekodu elanik Allan, kes saab täna sada aastat vanaks, ronib tund aega enne pidustuste algust oma toa aknast välja ja seab sammud bussijaama poole. Veidi tavatu vanahärra on enne hooldekodu elanud koos armastatud kassiga omaenda pisikeses majas ning seni üsna hästi hakkama saanud, kuigi mõlemad vihkasid rebast, kes tihti asulas käis ja kassiga kassi-hiire mänge mängis. Ühel mitte eriti kenal päeval paneb ülbeks läinud rebane kassi nahka ja  raevunud vanamees otsustab röövlile lõksu üles panna. Minevikus rahvusvaheliselt tuntud pommivalmistajana jagab vanahärra kõige paremini pürotehnikat. Väike pomm koos söödaga pannakse üles. Paraku jätab ta vihatud rebasele laengut doseerides kahe silma vahele selle milline mõju võiks plahvatusel olla tema ülejäänud dünamiiditagavarale. Rebane läheb igavestele jahimaadele kuid lööklaine paiskab mehe koos tooliga kaosest väja ja selles istuvana (kõigest veidi tahmununa) päästjad ta hävinud kodu kõrvalt leiavadki. Vanadekodu režiim käib käbedal ätikesel algusest peale üle mõistuse ja ta otsustab sealt põgeneda. Sobiv hetk selleks on siis kui kõik tegelevad tema juubeli orgunnimisega.
Bussijaamas märkab  vanapapi rasvaste juustega ebameeldiva olekuga närvilist noormeest, kes üritab ennast oma suure ratastega kohvriga pisikesse vetsu pressida, kuid see ei õnnestu mitte. Lõpuks tuleb noormees viimases hädas ainsa inimese juurde ooteruumis ja ütleb "Kule sina!" Dialoogis vanapapiga selgub, et nooruk palub pisut rohmakal moel abi oma kohvri valvamisel kuni ta ise..."Ma pean sitale minema," ütleb ta selgitavalt. Papi on nõus kohvrit valvama küll, kuid sekund peale vetsuukse sulgumist sõidab buss ette. Vanapapi on ise ka pisut enda järgnevast käitumistest üllatunud kuid loodab, et kohvris on vähemasti mõni jakk mida õlgade peale visata, sest ilm on üsna vilu ja toasussid ei ole ka just kõige paremad jalanõud laia maailma põgenemiseks. Bussijuht aitab kohvri kenasti peale tõsta ja seiklus on alanud...
Säravalt hea lugemine viimse kui leheküljeni.:)

2 comments:

  1. Ma lõpetasin just V.Mobergi tetraloogia (raamatuil on erinevad pealkirjad) suurest rootslaste väljarändest USA-sse. 19.saj, teisel poolel lahkus sealt üle miljoni inimese maad otsima. Mõtteainet üksjagu.
    Meil aga kutsutakse rahvast linnadesse:(

    ReplyDelete
  2. Jah valdav enamus inimesi praegusel ajal on üldse maast võõrdunud...õppinud kõndima parkettide pääl...

    ReplyDelete