Einoh, väga tore, aga...

...kus on lubatud soojalaine koos lõunatuule ja pluss 15 ööpäeva keskmisega? Seni on keskmine pluss 5, vahel öösiti ka jäätab. Päikest näidatakse võrdlemisi pisteliselt. Viies rattasõit oli üle hulga aja ilma vihmata kuid jäledasse jonnakasse vastutuulde pressimine.
Parasjaheda kliimaga on ära kohanenud priimulad, kes ükshaaval värvi hakkavad näitama. Õied avasid kerapriimulad, peajas teeb algust ja teised on kohe-kohe järgnemas. Huvitava värviefekti annab roosa priimula oma värvunud lehtede ja erkroosade õienuppudega.

Põnevuse krutib üles ka ainus kümnest topeltõielise seemnest idanenud priimulapoeg - temal on erkroosad õienupud, kuid kas topelt või lihtõis, seda pole veel teada.

Arglikult sirgub häkveetia, üks õis on juba lahti. Skopoolia süsimustad alged on võrratud! Ja iga päev käin vaatamas adooniseid. Kevadadoonis on suur ja tugev, kuid Amuuri adoonis teeb oma väiksuse juures samuti väga rõõmu. Ellu jäi.:)

Sinililled õitsevad, roosad alustavad ka, valgete õiepung on sedakorda mustaks läinud. Loodetavasti ei hakka taim sellepärast veel ära kustuma?
Enne tulpe ja nartsisse jõuavad veel puhkeda Viivi juurest toodud litterheinad, maadjas on imepisikeste lillade õitega juba algust teinud, alpi litterheinal on alles õienupud. Väga sümpaatsed kiviktaimla elanikud on nad mõlemad.
Koerahammas `Pagodal` on väga dekoratiivsed lehed. Paras aeg neid imetleda, enne kui puhkevad õied.

Valgeõieline siniliilia on tõeline kaunitar.

Täna oli justnagu vastuseks hommikusele ilmanurinale täitsa aus päiksepaisteline päev. Kontsert Vabaõhumuuseumi Kevadlaadal läks kenasti korda ja "Söepõletajad" veendusid veelkord, et kui kõik kohal on, siis kõlavad nad peaaegu proffessionaalselt.:)