Kui päris kristalselt aus olla, siis tegelen hetkel võltsimisega. "Saku seened" on oma tuntud headuses alati olnud nõutud igal gurmaanide kokkutulekul (Päevakoera saunakal, Pokude saunakal jne) ja tegu on Pokumehe isikliku retseptiga. Seekord on olemas seened ja üks teine retsept, aga Pokumeest ei ole (täna on töölaupäevak) ning mulle on jäetud austav ülesanne teha "Saku seened" seekord Futu moodi (Oh, kõrvad ja karvad!). Ok, teen valmis. Eks siis talvel näe ja kuule.:)
Aga "must hobune" elab juba nädal aega meie verandal. Alguses püüdsime teda minema peletada, sest kuseb, sunnik, valimatult igale poole. Isegi Muri on tolle odööriga sõna otseses mõttes läbi immutatud. Elab meie verandal, vahib igatsevi silmi tuppa, halab vahel tasakesi omaette ja magab laua all. Täitsa koera elu. :(
Kassipulmade reeglite järgi on see jumala normaalne käitumine: kui pruut on paksuks pandud, siis tuleb tal vähemalt nädal või paar kõikjal silm peal hoida, et keegi teine kõuts omapoolse panusega idanevat pesakonda ära ei rikuks.
Paraku on aga nii juhtunud, et päss magab põsk vastu verandaklaasi, aga Muri tuleb hoopis kuskilt nurga tagant ja ei mina usu, et sel korralgi kõik pojad mustad tulevad. :)
Teised kavalerid on piirdunud põlevi silmi lillepõõsast vahtimisega, aga see tuleks tuppagi kui lastaks. Kui püüdsime teda verandalt minema kõssitada, oli nii meest täis, et ajas selja kummi ja tegi petterünnaku. Näitas, et on valmis oma õiguste eest seisma.:)
Siis üritasin teda sasida, et kui nii julge kassiisand, aga sain hoiatushammustuse, et jumala eest, ära torgi, ma võin närvi minna! Ok, aga eile õhtul lubas pai teha kui olin temaga enne tema raskest elust rääkinud. Keeras põse ette. Kui kassid sasimist ei salli, siis nad keeravad põse ette, et siia paluks pai, ega sa enne nigunii rahule ei jäta.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment