Tore päev.

Käisin aitasin lapseperel mahla teha. Oli tore päev ja sain meile ka 15 liitrit. Arvatavasti paneme selle punsusse ja laseme siidriks. Kah asi.
Nalja sai eile kah: minu postkasti tuli raamatukogu teade, et Stephen Kingi Tumeda torni kolmas raamat on täiesti saadaval. Khm...noh, asi selles, et viis päeva tagasi pidin selle siva lugemata ära viima, sest selle peale oli järjekord ja keegi tahtis väga lugeda. Viisingi. Ja asusin ise sarja teist raamatut lugema. Noh, mitte, et ma mingi väga suur Stephen Kingi fänn oleks või...aga ikkagi vanameistri viimane suur üllitis ja e ka kiitis ja kuidas siis, et pole lugenud.
Esimene raamat oli sissejuhatav ja õhuke, kirjeldas maskuliinset maailma, kus kehtivad jõu ja julmuse seadused. Kangelane asub teele. Teine raamat toob sisse omapäraseid ja haiged noote (nagu Kingil kombeks) ja meenutab kuradimoodi halba unenägu. Haavapalavikus Kangelane, napilt eluga (igalt poolt) pääsenud narkar ja kahestunud isiksusega jalutu neegrinaine (ratastool liivas) kulgevad mõrtsukhomaaridega pikitud Rannal Uksest Ukseni. Uksed asuvad üksteisest nii märkimisväärselt kaugel, et ainult mõrtsukhomaare süües (muud ei ole) jõuavad nad skorbuuti haigestuda. Usun, et tõlkija oli kohati püstihädas kuidas ja mis sõnadega täpselt anda edasi seda häguseks jäävat ja painajalikku seiklust. Kohati tekkis mul tõrge, sest mulle näis, et oli kasutatud valesid sõnu. Nüüd tulebki naljakoht: see kes raamatukogus ennast järjekorda pani, see luges teise osa läbi ja arvas asja nii halvaks, et kolmandat enam kätte ei võtnud.:):):)
Mina nii kriitiline kah ei ole, vanameister on alati hea kirjutaja olnud ja tal on hull fantaasia. Muidugi ei arva ma ka, et see oleks parem kui ta varasemad teosed, aga ikkagi luigelaul ja niisuke asi peaks olema läbi loetud. Niisiis - lähen homme tublilt raamatukokku uue raamatu järele. Kui ei saja.
Muide, algab ka uus labor: hostaaretus.:)
Blue Cadet, Halcyon ja keegi veel, kandsid vilja ning tõin seemned kuivatamiseks tuppa. Kevadel summin ühe istutuskasti hostat täis ja jään ootama, mida imet sealt ka kasvab. No krantsid muidugi, aga võib tulla väga ilusate lehtedega isendeid. Muide, nii sünnibki osa täiesti ametlikult registreeritud hostasorte. Mina loomulikult regamisega jamama ei hakka, aga protsess ise on huvitav.