Tormihommik

Maailm sai öösel võimsalt sasitud, räsitud ja puhtaks pestud. Kaasaarvatud pesu, mis õhtul nöörile unus. :)
Ja oh imet! Lursslill on oma esimese õieküünla TÄIESTI lahti löönud. See on lumivalge ja umbes 40cm pikk ning õietorikaid tuleb suuri 4 ja väiksemaid 10 ringis. Paistab, et koht meeldib. Eelmisel sügisel esimese aasta taimena õitsedes oli tal vaid üks õievars, millel ca 20 cm pikkune õis. Noh, vähemalt ära nägime.:)
Järgmine suvi tuleb huvitav: Kuidas kannatab kriitikat esimene tõeline kujundatud maalapike jugapuu ümber? Millised õied on pargirooside pistokstest paljundatud taimedel? Millised õied on päevaliiliataimedel, eriti spider tõugu Skywalkeril? Millised õied on kõigil neil hostataimedel, mis järgmine suvi esimest korda õitsevad? Kas peenras juba 3 suve salaja pesitsenud preerialiilia millalgi õitsema ka suvatseb hakata? Kui kõrgeks kasvab kobar-lursslill eesaias? Kindlasti mitte kolm meetrit, aga ennustada väga ka ei oska, sest harulise maksimaalseks kõrguseks pakkusin mõttes ca 2 m. No seal kõrgel ta nüüd heljub, isegi toestama ei ulatu.
Küsimusi on veelgi: Kas stafülea koduneb ja hakkab õitsema? Oh, kõigepealt muidugi, kas elab talve üldse üle? Kas lavendel peab uues kohas talvele vastu? Aga noored taimed?
Seekord õnnestus Räpinast saada amorfa valminud seemneid. Amorfa pärast oleksin nõus isegi talvekattega mässama jne. Kui amorfa õisi üleeelmine kevad Räpina pargis nägin, ah mis nägin - nuusutasin, siis olin kadunud. Äärmiselt hurmav taim. Aga kevadel siis amorfaga näeme, seemned on mul olemas.
Eelmine nädal õnnestus ära määrata ka mesila juurest leitud huvitava välimusega taim, mida ma esialgu "Eesti õistaimede kukeaabitsast" ei leidnud, küll aga oli hea pilditahvel "Põhjamaa õistaimedes". See on harilik keelikurohi. Kevadel üritan ka seda külvata, väga ebamaise välimusega taim.
Aga muidu on täiesti tavaline hommik, päike hakkab aina rohkem pilvede vahelt piiluma, ilm läheb ikka poole kraadi võrra kogu aeg soojemaks ja harakas otsib õues kobedamaid pabulaid.