Tuli praksub pliidi all, tuul ulub korstnas. Veel ei ole pime, aga valge ka enam mitte. Pole veel tuld süüdanud, sest pean videvikku.
Hea raamat on nagu mutiurg. Kaod sinna mõneks ajaks ja naased vähem või rohkem kirgastununa. Plaanisin pikkadeks pimedateks õhtuteks kauakestvat "reisi" Stephen Kingi Tumeda torni viie raamatuga, kui kolm neist näpsati nina alt ära. Raamatukogus on see ainuke Tume torn ja viimase kolme raamatu peale on järjekord. Need tuleb täna ära viia. Egas miskit, panen ennast ka järjekorda.:)
Tegelikult on viimane aeg korralikuks hakata ja alustada kooli lõputööga. Ma mõtlen sellele homme.
Täna oli üle hulga aja vihmavaba päev ja paari tunniga jõudsin hea suure tüki õuesillutist laduda. Midagi pole öelda, korrastatusel ON oma võlu. Vaade köögiaknast kivihunnikule polnud sugugi nii sümpaatne kui vaade valmis sillutiselapile. Tuuleiilid on kohati üsna jõhkrad, loodan siiski, et pesu on ka hommikul nööril alles.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment