Friday, May 21, 2010

Keemia

Õuekoer Morgan ei armasta kasse. Eriti võõraid, kuid ka Muri on tema käest kaks korda räsida saanud. Intsidente ma ise pealt näinud ma ei ole, kuid Muri tatine kasukas, valus olek ja hilisem hirm koera ees rääkisid iseenda eest. Nüüd on meil Sass. Oleme pisut muret tundnud, et Sass nii vabalt koera territooriumil ringi kondab. Hiljuti selgus, et mehed on omavahel juba vanad sõbrad. Lobisesin üle aia naabrinaisega ja Sass kiibitses samuti läheduses. Siis aga mindi koerakuuti, käpiti koera palliräbalaid kuudinurgas ja istuti lõpuks ilusasti kuudilävele, sest oli vaja koibi küürima hakata. Koer vaatas heal meelel kõrval, liputas tasakesi saba ja naeratas. Olen varemgi märganud, et koer kutsub Sassi sõbralikult enda poole peale, aga olen arvanud, et ärasöömise eesmärgil või miskit umbes nii.
Kuldsõstar lõhnab täiesti hurmavalt.

No comments:

Post a Comment