Eile oli imeilus päev. Inimtühi rand, maapind kuni mereni kaetud lihvitud graniitveeristega ja vastu päikest punerdavad veatud suured kibuvitsamarjad. Ikka see vana hea Rosa rugosa. Ja neid oli palju, miljoneid. Enam ma ei arva, et selliseid võiks koduaias kasvatada. Tõeline suur ja heas toitumuses läikivakarvaline kibuvitsapõõsas kasvab siiski ainult jalgupidi liivas, ta peab saama soolast vett vastu nägemist, peab kuulma rüsijää mürinat ja luigeparvede möödumisi, sest ainult nii kasvab tõeliselt hea moos. Nojah, et mis te siis mõtlesite? Ikka moosimarju käisime korjamas. Sest pole midagi paremat kui võtta talvel mõnel eriti ilge ilmaga kaminavalgel istudes lusikas ühte kätte ja purk teise ning mäletada suve sellisena nagu...Ohjah, whatever...
Kassid magavad nüüd öösel toas. Jälle üks järjekordne märk sügise lähenemisest.
Viimasel nädalal on surve märgatavalt tugevnenud, pressivad õhtul uksest ja aknast nagu sääsed. Häda kohe. Vähe sellest, nad leiutavad isegi erinevad nippe kuidas ööseks tuppa jääda. Skaala ulatab enda kappi ära peitmisest kuni "maoleneritivägaarmaskass" näo tegemisest. Miski pole seni aidanud, sest Härra Tibul on loll komme tund aega enne äratuskella makku hüpata ja see tõik muutis ööbimisküsimuse lihtsalt lahendatavaks. Kassid õhtul õue ja kogu lugu. Nende eilne etteaste oli midagi uut - karvikud, kes tavaliselt üldse üksteisest välja ei tee (heal juhul kaklevad natuke), moodustasid õhtul toas idülliliselt nurruva kaisupuntra kust vaatasid väljaviskajale vastu neli paluvat silma. Ja, et idüll ikka täielik oleks, lakkus Proua Muri hoolitsevalt oma pojarajaka kõrvu (kelle peale ta tavaliselt susiseb) ja väljaviskaja oli ka täiesti hurmunud....muidugi jäid kassid ööseks tuppa.
Kell neli makku ei hüpatud. Nojah, minu poolest võivad need kombekad kassid toas magada küll kui neil ikka niiväga vaja on.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Vaat kui kavalad kiisud! Ma pole kibuvitsa marjadest kunagi moosi teinud, mõte nende puhastamisest on ära hirmutanud. Kuivatamiseks on neid aga korjatud küll.
ReplyDeleteKibuvitsamoosisoorituseks on ideaalne kui on kaks vaba päeva - esimene päev saagi järel käimine ja teine päev puhastamine. Töö kõrvalt läheb aeglasemalt, eile jaksasin vaid pool pange ära puhastada, täna lõpetan ja keedan kokku. Eks ta olegi üks siuke teistmoodi moos. Suhkrut pannakse pool puhaste marjade kaalust ja keedetakse kuni valmis on.
DeleteMerd oleks Tartusse vaja, merd ja rosa rugosasid:) Lohutan end sellega, et veel jõuab Lemme randa minna ja Hiiumaa sügis on veel ees. Mereroosimarjamoos on juba iseenesest luuletus ja seisund.
ReplyDeleteKasse mõistan. Hommikune kaste põletab jalataldu, paljajalu hommikutiiru ikka ei teeks enam.
Hommikud on jah, üsna rõsked. Enam varahommikuti verandale koffitama ei kisu.
DeleteKui mereromantika välja jätta, siis kartuliroos kasvab aias suure heameelega. Abiks, kui soovid oma Futulandia okasroosikese lossiks muuta. Vaheldust saab olema piisavalt - valge ja roosa , ühekordne ja topelt. Marjad kõik ilusad punased mummud. Mu Ukraina külalised olid vaimustuses ja kogusid seemneid.
ReplyDeleteMa tegin 5 aastat tagasi katset madalakasvulise kultiveeritud sordiga, oli kümnest taimest koosnev hekk. Kolm aastat on testimiseks piisav aeg, kuid nende "karv ei hakanudki kunagi läikima", vähemalt mitte nii nagu neil ranna omadel, andsin kogu kupatuse Lapsele ära. Kui ma majataguse korda saan, siis valgest paneks küll kevadel pistoksa, valge vastu on mul endiselt kange tõmme.
DeleteNende mererooside (muide, ma olen ammu kirjutanud, et nende nimi peaks olema mitte pargiroos vaid randroos) suhtes on mul vastuolulised tunded. Imeilusad küll ja sügiseti siinseid jääke vaadates on mul isegi kahju neid välja rookida, aga samas on aeg-ajalt selline tüdimus, et võtab õlgu võdistama. See on õige, et nad ikka rannaliivale jääma peavad. Aga kohati on nad ka siinsetes randades liiga võimsaks läinud.
ReplyDeleteKas teie kassidel lisaks toas ööbimisele ka sügisõgardlus peal on? Meie oma sööks küll vist kogu aeg, kui toas ärkvel on...
Päris nii ei ole, aga isuke on ka meie omadel märgatavalt suurenenud. Eks talvekarva vaja kasvatada ja pekikest külma kaitseks, soovitab emake Loodus, kuigi tegelikult on nad ju talvel tubased.
DeleteNäed kui hariv blogi. Ma nimelt kuulsin esimest korda nimetust kartuliroos :) Jälle targem!
ReplyDelete