Teine päev.

Sõitsin jälle täistuledega linna sisse. Nii piinlik. Õnneks oli tänav seekord täiesti tühi. Vihmane koerailm pluss pimedus pluss minupoolne streikiv kojamees tekitasid kokku veidi seiklusliku õhkkonna, kuid kuna autot ei olnud täna hommikul vaja maa küljest lahti sulatada, siis olin ma startinud "mõistlikul ajal" ja tänavad olid vähemalt veel 10 minutit täiesti minu päralt. Selle ajaga jõudsin oma ebastandardse varustusega läbi linna tööle hiilida küll.
Koju tulla oli täna kuidagi lihtsam. Mehed parandasid logiseva kojamehe ära ja see töötas tagasiteel nagu kellavärk.:) Ka ei kogunenud mulle täna Suur-Sõjamäe lõpus tagumikku gruppi närvilisi härrasmehi, kes oleks tahtnud, et ma kitsal konarlikul teel 95-ga sõidaksin.  Minu taga tulev juht leppis kenasti 90-ga ja me läbisime rahulikult trassi. Mulle meeldib väga kui minu taga sõitev auto hoiab pikivahet. Hoian ka ise maanteel eelsõitjaga distantsi. Millegipärast armastab enamus juhte sõita tihedas tropis ja siis seal kooris stressata kui pole võimalik mööda sõita. Tavaliselt ei ole.
Olen hakanud oma autost vaikselt lugu pidama. Ta on küll imelikku värvi, kuid täpne, mugav ja temaga on turvaline manööverdada.
Tegin peale tööd lisaotsa, läksin raamatukokku. Täiesti vabatahtlikult. Ennekuulmatu! Et nüüd siis hakataksegi igal pool autoga käima või?
Pluss 3,5, tormituuled, tugevnev vihm. Lubatakse peatselt saabuvat talve. Öökülm võttis krüsanteemiõied ära, kuid sügisastrid panevad veel vastu. Enamus lehtpuid on oma rüüdest loobunud.