Sügis

Ei midagi erilist...nagu kõik muudki sügised...võiks ju olla veidi soojem ja jätta selle öökülmadega jahmerdamise, ei pea õhtuti kogu aeg terast õhus olema. Peale paari korra pole tegelikult rohkem asjaks läinud, kuid mõõdukas jahedus sunnib riietuma poole paksemalt kui tahaks, kandma õues kindaid ja mütse, hoiab krüsanteeme ja astreid vaos ning aia ainsama alpikanni ainukese õie jätkuvalt kinnisena.
Eile oli päike pluss tuuletu kena ilm kuid kõik kokku andis ikka vaid 4,5 kraadi.
Peale nii oivalist ja sooja septembrit on kuidagi raske leppida, et oktoober enam nii oivaline ja soe ei ole.:)
Lubatakse lahkelt ka paremaid ilmu (ikka ilmajaam:), aga nu näis.
Sügiskrookused on oma ninakesed täies pikkuses välja ajanud. Õisi näha ei õnnestunud, sest kui päike peale ei paista, siis panevad nad oma poe kinni.
Uhkelt troonis eesaias sinine topeltõieline delfiinium, teistkordselt õitsedes. Näib, et suurekasvuliste lillede osas tuleb teinekord sõnu süüa küll.  Ta tuli meile eiteakelle potis, mõtlesin, et kasvatan suureks, näen õie ära ja saadan edasi järgmisse aeda. Tuiutasin eile seda jumalikku sinist ja mõtlesin, et ma peaksin olema nupust täitsa äranikastanud kui sellise värvi aiast minema saadaksin.:) Kasvagu, õitsegu ja olgu edasi nii sinine!:)
Teist korda õitseb ka vääris-lõokannus. Tema on üleni üks väga kaunis ja graatsiline taim. Kõreliiliad said külmast näpistada, kuid  kuna neid on kahe koha peal, siis teine puhmik on veel täiesti elujõuline.
Septembrikuu aiapildid on endiselt alla laadimata, aga ma mõtlen sellele...