Paistab, et autojuhtimises pole midagi üleloomulikku. Ongi nii nagu nad räägivad. Tuleb lihtsalt istuda autosse (mõistlikul kellaajal kui liiklus on hõre), vältida ülerahvastatud tänavaid (mõistlikul kellaajal selliseid ei olegi) ning sõita.
(Sellegipoolest ei ole ka mõistlikul kellaajal viisakas täistuledega linna sisse põrutada.:) Kes teeb, sel juhtub...
Kuidas aga saada töölt koju? Tuleb istuda enne ummikuid autosse ja sõita, sest muid variante ei ole. Tegin ka selle läbi. Homme on ehk kergem...
Sellegipoolest ei ole see mu lemmikteema.
Öökülm, miinus 6,4.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Nii tubli! ma loodan ka varsti nii kaugele jõuda, et õpin audosõidu ära. Juba ette kerged judinad.
ReplyDeleteMa pole ka üldse autoinimene...aga tasapisi, esialgu tõesti ainult tööle-koju.:)
ReplyDeleteVäga tubli, edu!
ReplyDeletehahaha... nii vahva lugeda teie lugusid! :) Ma ise mäletan, kuidas emaga koos autosõitu õppisime...isa õpetusel...aasta oli siis 1979! :) mina mäletan, kuidas isa veoauto õnnestus mul lumehange kinni sõita! :) no ja siis kui ema sõitis Ziguli rehvi ribadeks ja siis kutsus mind appi, et seda ära vahetada...no aga mina muidugi leidsin kärmelt poisi, kes meile lahkelt appi tuli! :) Ja siis mäletan, kuidas isa manitses ja ahastusega mulle autosse rehvi vahetamiseks mingeid jubinaid hankis, mida ma pole elus kordagi kasutanud! :)
ReplyDeleteNii, et kokkuvõttes....ära muretse, kõik on ju super ja sõita on lahe! :)
Tänan.:)
ReplyDeleteRehvi vahetamise peab tõesti ära õppima, iial ei tea, millal vaja võib minna...
Seda nüüd vist küll vaja pole, teedel leidub alati mõni abivalmis meesolevus :D
ReplyDelete