Laupäeva hommikul oli nii kõva öökülm, et võttis kevadadoonise kummargile. Rääkimata kerapriimulatest, kes näevad niikuinii välja nagu sõjainvaliidid, üks räsitum kui teine. Teised priimulad ja kevadlilled ei tee öökülma eriti märkama, kuid erilise lopsakuse ja elurõõmuga nad ka just ei hiilga. Peale tulpide ja idahüatsintide, muidugi...viimased on minu aias esimest aastat ja ma olen nende jumalikust sinisest üsna ära tinistatud.
Pühapäeva hommikul kell viis oli pilves ja pluss 2. Mitte, et ma vabast tahtest pühapäeviti sel kellaajal tõuseksin, kuid meie sabaga soojenduskott ei suuda mõista, et inimestel on vahel ka puhkus või pühapäevad ning tema püüab perenaist jätkuvalt hommikuti kell viis üles peksta ja tööle ajada. Samas ei luba süda seda juhmi loomakest ka ööseks välja jätta, sest õhtuti võtab ta enda krundil voodi jalutsis NII õnnelikul ilmel koha sisse ning kohemaid kui keegi meist diivanile istub, hakkab kass talle unes vaksahaaval lähenema, kuni tihedalt vastu plaasterdub. Siis rögiseb ta õndsalt läbi une, naeratab ja keerab valju nurruga teise külje, jättes põse hästi nähtavale kuhu ta pai ootab. Kui pai teha, siis hakkavad esikäpad õhus "tainast sõtkuma" ja nurr tõuseb taevani. Sündinud hurmur.:)
Täna on puhkuse esimene päev, õues on neli kraadi sooja ja aeg ajalt lendab aknast mööda nõmedalt karge olekuga lumeräitsakaid. Millest võib järeldada, et õues on tuul...ja väga soe just ka ei ole.
Õuetööd peavad sellise ilmaga küll ootama.
Sulatan soojas köögis vaha ja mõtlen ilusatele asjadele. Näiteks eile nähtud ennenägematule kivirikuparadiisile ja neile nupsikutele mis mul pottides päris oma alpimaastikku ootavad. .:)
Monday, May 5, 2014
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
kuuldused sinu säravrohelistest kiresilmadest ja alpinumpsikutest on juba kaugele jõudnud, varsti läheb soojaks, saad õue ja ...:D
ReplyDeleteOhjah, nende nupsikutega peavad hoopis vist sõrmed rohelised olema, elada õhust, armastusest ja... graniidist.Ma ei ole küll kindel, et mul kõik 100 prossa juurduvad. Samas saab katsetada ka aias olemasolevaid, nagu näiteks madalat kullerkuppu, harilikku näsiniint jne., mõned neist on nõus täiesti bonsaistuma. Oma silmaga nägin.:)
ReplyDeleteEga juttu ju enne usuta, kui oma silmaga pisitegelaste paradiis nähtud. Nüüd on vaja vaid Su minimägesid ja -orgusid ja ei tea, mis imet veel, oodata.
ReplyDeleteMeil tuiskab lund, ei teagi, kas nutta või hoopis kõva häälega naerda, mis sa siin istutad või oled.
No ega üht aiahullu puhkuse ajal muidu puhkama ei saa, kui ta aeda selleks ajaks lume alla ei mata. Hullemal juhul ta muidugi läheb ja kraabib lume alt ikkagi õied välja.
ReplyDeleteSellegipoolest soovin tegusat puhkust!
Mul ka nüüd juba teine päev puhkust ja üpris nõutult läheb. Sellise nadi ilmaga ei saa mitte liikuma. Ilmselt ootasime midagi paremat.
ReplyDeleteVõrreldes eilsega oli täna juba soojem, homseks on teil ehk ka puhkuseilm kohal, khm, töötegemise ilm :)
ReplyDeleteLoodetavasti saad suveks kaljuaia püsti, ma tuleksin kaema :) See hakkab mind üha enam huvitama.
Hurmuri lugu on mönus