"Peale seda kui too alp lubas ühe päevaga kiviktaimla valmis teha, oli ta nädal aega kadunud, siis ilmus viimaks välja ja teatas häbelikult, et umbes kümnendik on valmis, aga muidu kulub umbes aasta...:)"
Nojah...tegelikult on pool valmis, aga igasugu muid sebimisi on olnud ja siis veel see vihm, vihm, vihm, mis saabub alati just keset head tööaega. :)
Samas on praegu millegi istutamine või ümberistutamine imelihtne - kui juhtudki midagi uude kohta ümber tõstma, siis tuleb kohe natukese aja pärast see usin vihm ja kastab kõik ise ära.
Reedel oli kohe niisugune eriti hea päev, mille peab eraldi ära märkima :) - saabusid Lilium rosthornii ja Primula Turkestanica. Ja üks udunummi karedakasukaline kivirik, kuid kivirikud loen enne alpiala alustamist ka kõik niikuinii nimeliselt ette.
Kummaline, et aias on veel ruumi...ah, see lihtsalt näib mulle...:)
Nojah, tegelikult, üks maastik on ju juures. Enne kui ta ükskord päris valmis saab, läheb tõepoolest jupp aega. Kivid, taimed ja mulla saab varsti paika, kuid tasakaalustav kore kruusakate äärtesse ja mulšiks, sellega läheb juba kauem. Hetkel pole seda kuskilt võtta. Pilte ma kah praegu ei tee, poolik asi, sõnub veel ää...
Nikerdan maastiku kallal iga päev, edeneb, kuid aeglaselt. Muud sebimised ju peale selle...
Neljapäeval oli esimene soojem ilm pluss kolm päeva vihma nig loodus lausa pakatab kasvurõõmust. Õhus on tunda lehtimise hõngu ja väga kaugel metsas kukub mõnikord kägu. Loo moraal: hoolimata veebruarisoojadest, märtsimahedast ja aprillisulast saabub päriskevad suuakanti ikka umbes kümnenda mai paiku. Eile sõandasin ometi kord ka "inglased" maha istutada. Vihma saades käitusid need toaloomad väga kummaliselt, näiteks äärispriimula kasvas õhtuks sentimeeter kohevamaks ja kõrgemaks, epimeediumid viibutasid uusi noori lehevarsi ja metspipar seadis oma ainsa kaldus lehe vihmaga risti nagu vihmavarju.
Tegin ka sassi läinud epimeediumitihnikus inventuuri, sest keegi vehib endiselt taimesilte sisse (ma ei kujuta ette, linnupesa neist ju ometi ei ehita?). Nüüd kirjutan nime sildi ülaservale ja surun lipiku võimalikult sügavale. Nõmedat segadust on tekitanud ka eelmisel suvel ostetud tüngavildikas, millele oli ausa näoga peale pandud markeering WATERPROOF ning millega kirjutatud sildid kevadeks valgeks osutusid. Vana hea harilik pliiats on ikka kõige usaldusväärsem, ainult kipub aja jooksul maha kuluma...Köögikata kivitrikk paistab väga asjalik olevat, aga peaks ennast kätte võtma, sobivaid kive sebima ja siis küsima, millega saab kividele kirjutada..
Esimene puhkusenädal on läbi, raamatuid pole eriti aega saanud lugeda ja Eurovisiooni võitis habemega naine.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Mulle nii meeldivad igasugused kiviktaimlad ja alpiaiad, kui Sul suurem tööjärg tehtud, pean ennast külla sokutama :) Köögikata taimesiltidega kivikesed on üliarmsad aga kahjuks ei ole meil nii ilusate kivide maardlat läheduses, peab ikka tavaliste plastmasslipikutega leppima. Mina kirjutan sinna hariliku pliiatsiga, peab päris mitu aastat vastu enne kui uuendada tuleb. Muide, ühel aastal oli meil varesega vägikaikavedu, tema sikutas sildid välja ja pani peenra serva ritta, mina torkasin jälle tagasi ja nii korduvalt. Nüüd tuleb Linda ikka aeg-ajalt peotäie siltidega mu teadmisi kontrollima - noh, et pane tagasi kui oskad! :)
ReplyDeleteJah, neid sildisikutajate huvigruppe on tõepoolest rohkem.:)Isegi omaenda sabaga soojenduskott jäi mulle ükskord sellega vahele.:)
ReplyDeleteläöksin sildikirjutamisel totaalselt pliiatsiusku, sest kõik need lubadused markerite kohta... mul on eelmise aasta uutest enamuses vaid valged sildid. sildipätsamist esineb aga mitte väga hullusti. Üldiselt tundub Sul ilus puhkus olevat, saad mängida :D
ReplyDeleteVihm ühtpidi segab igasugu ettevõtmisi, teistpidi aitab neile kaasa. Kiviktaimlas on eriti oluline, et muld ja kivid tihedalt vajuda saaksid.
ReplyDeleteAga Sa pildista ikka, avaldama ju neid fotosid ei pea, aga hiljem on hea oma töö etappe ja osa kujunemist vaadata.
Sildimajandus on ilmatuma peavalu, väikese sortimendi korral võib ju neid maalitud kivikesi kasutada, aga suuremasse....Võiks ju hädapärast seda printerit proovida, aga ma ei usu, et see sildid ise maasse surub
Värvi ostsin poest - läksin küsisin, mis jääks püsima siledale kivile, oleks vee- ja külma- ehk ilmastikukindel. Esimene kord sain mingi katusevärvi, viimasel korral soklivärvi.
ReplyDeleteOotan põnevusega kiviktaimla pilti.
Tänan värviinfo eest. Mõned nimed peaks kividele maalima küll, sest see on nii ilus. :)
ReplyDeleteMa ikka ka ootan põnevuses pilte, nii tahaks loodut näha. Protsessist võib ka nupsikaid ilukompositsioone teha, kõik poolik või võib olla ilus! Jutustab lugu.
ReplyDeleteMaastikke ma armastan :)
ReplyDeleteKui kord valmis, siis näita ikka pilte :) kasvõi mõnes salakohas :)