Pajumesi

Mesinik läks mesilasse mummidele tööd viima. Kui noored töölised kärjekannust välja ronivad, siis tuleb neile kasuks kui tarus midagi teha ka oleks, ei tule lollid mõtted pähe jne.:) Tavaliselt on selleks esimeseks tööks kärjekannude puhastamine, kärjepõhjale uute kärgede ülesehitamine, ema ümber posserdamine ja kogu muu tarumajandus. Kogenumad käivad juba massiliselt korjel ning nemad enam tarutöid ei tee.
Mesila meeleolu ja kaitsemeeskonna aktiveerumise protsent sõltub väga paljudest asjadest. Üks olulisemaid faktoreid on ilm. Sombuse ilmaga istub kogu pere tarus, "närib suuraudu" ja on võrdlemisi pahur. Ka ei meeldi neile kahe vihma vahel katuse kergitamine, kuigi päike hetkel väljas ja tegu võib olla ainult magasinikasti peale panemisega, mis võtab vaid pool minutit. Siis võib juhtuda, et rahulikud meelaevukesed muutuvad raevust lillaks lendavaks sõjaväeks ja igasugune vennaarm on kadunud. Kuid ilusa ilmaga on mummid kõige rahumeelsem rahvas maapeal, mida sobib ideaalselt illustreerima stseenike eilsest mesilast:
Eile oli suvi - päike, pluss 26, malbe tuuleke ja mesinik otsustas koos ülevaatusega ka tihasekaitsevõrgud lennuavade eest ära võtta. Sellega läks natuke aega ning ta pidi tarusuu ees kükitama, et võrku lahti kruvida.. Töösse süvenedes kuulis ta selja taga suminat, aga see oli niisugune rahulik sumin. Ta pani tähele, et see valjenes vaikselt (rahvast tuli juurde), kuid jäi endiselt rahumeelseks lennuhääleks. Nokitses mesinik siis edasi, aga kui tööga valmis sai, avastas ta oma selja taga paksu korjelt tulnud mesilaste parve, mis kannatlikult õhus tiibadega vehkis kuni ta eest ära kobib ja läbipääsu vabastab. Kui tee tarusse vabanes, voolas nektarist täislastis mesilasparv üminal tarusuust sisse. Niisugune uskumatu vaatepilt.:) Ja teinekord on sama seltskond valmis kuratteabmilleks...
Pajumett sai ka õhtul degusteerida. Ega ainult paju, samal ajal õitsesid ju massiliselt ka ülased ja sinililled. Pajuõiemekk on lihtsalt ainus äratuntav.
Aias on õitseng. Enam pole arukoristust, mis ja kus keegi õitseda suvatseb ning kui enne näis mulle, jah, kummaline, aga mulle näis, et aias on ruumi küll!, siis nüüd see enam nii ei ole - hostad tulevad maa seest välja. :)
Huvitavamad esmaõitsejad on sedakorda jaapani metsnagun, itaalia ebahüatsint, tavaline mets-seahernes, suvine märtsikellukas ja toas läks õitsema kaunitar `Boogie-Woogie`. Ta lõhnab hõrgult ja on üleüldse võrratu.