Kuna ma olen umbes kolm kevadet üritanud eesõue ümber laduda ja ikka pole aega jätkunud, siis nüüd on see viimaks päevakorras. Kivitöö on mõnus, eriti veel siis kui ei pea suvalisi klibakaid lappama vaid materjaliks on head tugevad paeplaadid (tänu Piretile!:). Kogu vana materjali välja ei vahetagi, võtan vaid need üles, mis katki või muidu sobimatud.
Nõnda see nädal on läinud. Muudkui kõlks ja kivi ning kop-kop haamriga peale. Kassid on harjunud, et ma mullas tuhnin ja rohelisi tuuste ühest kohast teise tassin, aga kivitöö ületas ilmselgelt nende uudisekünnise. Terve esimene päev tolgendati, kael õieli, jalus, kõõluti seljas või peeti puuriida otsast silm peal. Issand, milline kristallpuhas kassilik uudishimu! Ikka kordamööda ja korraga. Kui õhtul plats vabaks jäi, ronis Härra Tibu viimase väljakangutatud kivi asemele, kaapis endale süvenenult augu ja lasi selle täis. Proua Muri paistis kassikommetega kursis olevat ning istus heakskiitvalt naeratades sealsamas. Rituaali lõppedes sirutas ta kaela pikemaks ja nuusutas peenelt kas on ikka õigesti tehtud. Oli küll ja Muri jäi rahule. Sabad püsti kõnniti tiidsa sammuga koos sööma.
Kis päävale viimasena punkti paneb, sie paneb paremini. /saku vanasõna/
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
mul kivitöödega alustamine plaanis. Randmed, oh randmed...
ReplyDeleteKivitöö on mõnus tõepoolest, kogu aed saab teistsuguse väljanägemise.
ReplyDeleteVaesed kassid, viimane auk lapitakse ära :D
olles nüüd isiklikult proua Muriga ja härra tibuga tuttavaks saanud, pean ütlema, et äraarvamata toredad ja targad tegelased, teavad kuidas asjad käivad :D
ReplyDeleteKivitöö meeldib mulle ka, eriti kui ei pea lappima, siis on mõnus, tekib selline hea töösurin. Kassid aga on puhas boonus :D
ReplyDelete