Pühapäev, see suve viimane.

Lugematud seeneorgia pildid lõunaosariikidest ajasid põhjalased puhta närvi. :) Kohemaid sai ka ise metsa kaabitud, küll kuusikusse, rappa ja salumetsa, aga meite kandis on sellel aastal ikaldus - isegi kitsemampleid polnud. Küla räägib küll võitatikatest, keda hulgani koos nähtud ja korjatud, aga meitel ei olnud au neid mitte trehvata.

Seega piirdus saak vaid paari tatika, puraviku, peotäie liimikute ja pilvikutega. Üks tõmmuriisikas ja kolm männiriisikat ka.

Seevastu on pihlakaid nagu putru. Kõikjal kuhu vaatad, punab neid vastu. Ühel kenal päeval võtan ma ennast kokku ja teen natuke pihlakatarretist.

Aias on hilissuvi. Floksid, siilkübarad, kipslilled ja alustab varane krüsanteem.

Kuivalembeste kivilataimede kahepalgelisus hämmastab jätkuvalt. Ülivihmase kevadsuve järel oleks pidanud see areaal kängu jääma või miskit, aga võta näpust! Vastu vaatab rammusate täissöönud taimede kooslus, nad on veel üksteisega segunenud ja lõbusalt  igasse kanti laiali roomanud. Nõmmkannid, kaderohi, villane liivatee, alpi erinnos, kevadikud ja aubrieeta kikerdavad kruusal ja kui aus olla, siis see oligi mu eesmärk - saavutada looduslikule lähedane sundimatus paari ilusa kivi ümbruses (ilma umbrohuta).

Alpikaljul on nüüd ka selgunud kes seal elada tahab ja kes mitte. Näiteks  kullerkupud paistavad olevat arvamusel, et seal on hea kus neid ei ole. Näsiniin seevastu näeb äärmiselt mürgine ja elujõuline välja, on mitu oksa kasvatanud ja näitab lehtedel toredat tumerohelist värvi. 

Kõik muud pisikivirikud on elus ja edenenud, kes rohkem, kes vähem, aga eks kevad näitab juba põhjalikumalt, et kuda ja mis. 

Viimane aeg on veidi iiriseid ümber paigutada ja mägisibulad mulda saada. Sellega täna põhiliselt tegelengi.

Puudelõhkujate AÜ on eesaias metsikut tööd teinud ja üle hulga aja pääseb kompostikastile ligi. Ja mõnedele peenardele ka. Täna on viimane meevõtmise päev.
Edulugudest niipalju, et kevadel tellitud silmik-metspipar andis peale peenrasse istutamist otsad, aga kui varjukivirikke lahti harutasin, siis leidsin kaks väga ilusat lehte, ta on siiski elus!:)
Ja Soldanella villosa taim paistis ka väga rõõmus ja elujõuline olevat.

Varahommikul pilves mahe tuuleta pluss 7, õhuniiskus suur, päeval päike mõõduka pilvitusega ja pluss 17.
Kivila koos teerajaga, mis tegelikkuses sugugi nii lai ei näi olevat.

Ja tagantpoolt ka.

Kuivalembed taimed armastavad millegipärast vihmaseid suvesid.:)

Alpikaljul on märgata juurdekasvu.

Ahtalehise punanupu graatsiline kummardus.

Kõige paremini kasvab vaipsasik kivipraos.

Mägisibulad ei mahuks enam oma ümbrikesse ära.

Väga väikese hosta väga suur õis. Teeny-Weeny Bikini.

Hostapeenra rajamine on nagu ühepajatoidu tegemine, sellega lihtsalt ei ole võimalik bambusesse panna. Nad sobivad igal juhul kokku ja aias on vähemalt üks kooslus millega aednik täiesti rahule näib jäävat.:)