Monday, September 1, 2014

Pühapäev, see suve viimane.

Lugematud seeneorgia pildid lõunaosariikidest ajasid põhjalased puhta närvi. :) Kohemaid sai ka ise metsa kaabitud, küll kuusikusse, rappa ja salumetsa, aga meite kandis on sellel aastal ikaldus - isegi kitsemampleid polnud. Küla räägib küll võitatikatest, keda hulgani koos nähtud ja korjatud, aga meitel ei olnud au neid mitte trehvata.
Seega piirdus saak vaid paari tatika, puraviku, peotäie liimikute ja pilvikutega. Üks tõmmuriisikas ja kolm männiriisikat ka.
Seevastu on pihlakaid nagu putru. Kõikjal kuhu vaatad, punab neid vastu. Ühel kenal päeval võtan ma ennast kokku ja teen natuke pihlakatarretist.
Aias on hilissuvi. Floksid, siilkübarad, kipslilled ja alustab varane krüsanteem.
Kuivalembeste kivilataimede kahepalgelisus hämmastab jätkuvalt. Ülivihmase kevadsuve järel oleks pidanud see areaal kängu jääma või miskit, aga võta näpust! Vastu vaatab rammusate täissöönud taimede kooslus, nad on veel üksteisega segunenud ja lõbusalt  igasse kanti laiali roomanud. Nõmmkannid, kaderohi, villane liivatee, alpi erinnos, kevadikud ja aubrieeta kikerdavad kruusal ja kui aus olla, siis see oligi mu eesmärk - saavutada looduslikule lähedane sundimatus paari ilusa kivi ümbruses (ilma umbrohuta).
Alpikaljul on nüüd ka selgunud kes seal elada tahab ja kes mitte. Näiteks  kullerkupud paistavad olevat arvamusel, et seal on hea kus neid ei ole. Näsiniin seevastu näeb äärmiselt mürgine ja elujõuline välja, on mitu oksa kasvatanud ja näitab lehtedel toredat tumerohelist värvi. 
Kõik muud pisikivirikud on elus ja edenenud, kes rohkem, kes vähem, aga eks kevad näitab juba põhjalikumalt, et kuda ja mis. 
Viimane aeg on veidi iiriseid ümber paigutada ja mägisibulad mulda saada. Sellega täna põhiliselt tegelengi.
Puudelõhkujate AÜ on eesaias metsikut tööd teinud ja üle hulga aja pääseb kompostikastile ligi. Ja mõnedele peenardele ka. Täna on viimane meevõtmise päev.
Edulugudest niipalju, et kevadel tellitud silmik-metspipar andis peale peenrasse istutamist otsad, aga kui varjukivirikke lahti harutasin, siis leidsin kaks väga ilusat lehte, ta on siiski elus!:)
Ja Soldanella villosa taim paistis ka väga rõõmus ja elujõuline olevat.
Varahommikul pilves mahe tuuleta pluss 7, õhuniiskus suur, päeval päike mõõduka pilvitusega ja pluss 17.
Kivila koos teerajaga, mis tegelikkuses sugugi nii lai ei näi olevat.
Ja tagantpoolt ka.
Kuivalembed taimed armastavad millegipärast vihmaseid suvesid.:)
Alpikaljul on märgata juurdekasvu.
Ahtalehise punanupu graatsiline kummardus.
Kõige paremini kasvab vaipsasik kivipraos.
Mägisibulad ei mahuks enam oma ümbrikesse ära.

Väga väikese hosta väga suur õis. Teeny-Weeny Bikini.
Hostapeenra rajamine on nagu ühepajatoidu tegemine, sellega lihtsalt ei ole võimalik bambusesse panna. Nad sobivad igal juhul kokku ja aias on vähemalt üks kooslus millega aednik täiesti rahule näib jäävat.:)

17 comments:

  1. Ilusad pildid sul ja ilus aed!
    Aga tavavahelik on mürgine seen, viska minema.

    ReplyDelete
  2. tahtsin minagi tavavaheliku kohta hüüda, et viska minema aga aiaga kohtumist ootan, pea see uus hooaeg ei tule, ilus on sul, väga ilus :)

    ReplyDelete
  3. Nii põnev aed ja palju huvitavaid "alpikribalaid"

    ReplyDelete
  4. Tava-vahelikust pole just raske loobuda, pole kõige suurem delikatess ning pidi kergesti kahjulikke aineid endasse koguma. Ise ta enamikule inimestele mürgisena ei mõju - kui tead kas oled enamiku hulgas. Seostatakse seda ja mõnd teist seent ka Tsernobõli katastroofiga. Mingeid uuringuid see hull sündmus ikka tegema ärgitas.

    ReplyDelete
  5. See kinnikivitatud tee, mis kogu krundi jalakäigu tsooniks muudab, näeb nüüd juba väga hea välja!

    ReplyDelete
  6. Minimaastikud on mulle hingelähedased. Aga nende hoolduses peab südame kõvaks tegema- laiuvaid taimi peab hakkama kõvasti kärpima, et kõike tasakaalus ja piisavalt "minina" hoida. Omamoodi võib pralleele tuua bosnaikunstiga.

    ReplyDelete
  7. Hoogtöise pühapäeva õhtul blogi kribades võib nii mõnestki tõmmuriisikast kirjasõnas tavavahelik saada.:)vabandan, mõtlesin tõmmukat ikka.

    ReplyDelete
  8. Oi kui põnev Sul seal. Kindlasti reaalis veel ilusam, olen kogenud aiablogijate aedu nähes. Olen ise kivindust ikka veel endast eemal hoidnud ajaks mil "on aega", aga teie tegemisi vaadtaes vägisi tuleb kallale :) Igataheson tore vaadata arenguid :)

    ReplyDelete
  9. Imetlen Su kivilat ja alpiaeda, parim valik väikesesse aeda. Ilusad ja huvitavad taimed ka.

    Aga meil on just seeni kui putru :D

    ReplyDelete
  10. Maurus tahaks teada, mis-nimeline hosta on su lkõige esimesel pildil kõige parempoolne?

    ReplyDelete
  11. Pingiga pildil parempoolseim on vana hea`Dream Weaver`...Tema on üka ilusamaid hostasid, aeglane kasv ja teokindel.

    ReplyDelete
  12. Aitäh, Futu! Ta on tõesti ilus vaadata ja kui boonusena veel aeglane kasv ja teokindlus, siis on teda kindlasti vaja.
    Ega sa teda ei jaga? Vastu võiksin anda pisikese hosta "Ginko craig" lapsukese või mitu lapsukest.Ta on ka ilus, kitsa lehega, pisike ja tal on keskmisest tumedamad lillad õied. Aga võib-olla sul on ta olemas?
    Maurus

    ReplyDelete
  13. Sinu kivila kohta tundub sõna "ilus" lausa lahjaks jäävat. Äge ja põnev. Jään huviga kevadisi pilte ootama.

    ReplyDelete
  14. Kas puudelõhkuja on ikka elus? See oli ju niiii suur kogus ja mis mõõtudes veel! Minu lugupidamine!

    Aed on sul Futulikult armas. Tore neid kivilaid vaadata. No ja seda ülejäänud lokkamist oskan nüüd kujutleda.

    ReplyDelete
  15. Jagada saab ja vahetuse vastu pole ka midagi.:) Ginko Craig on olemas, sõnumineeri FB-sse, et kuda ja mis.

    ReplyDelete