Vihm.

Paarinädalane kaunisilm vahetus eile otsustava vihmaga. Kastetud aeda on hea vaadata ja kruusane teejupp tagaaias väärtustub eriti, sest graniidised veerised (seal kus neid on) näitavad värve. Lapsed käisid pühapäeval külas ja arvasid, et kivila ümbrus on nagu pargis, pingid ja jalge all krudisev kruus. Ok.:)
Võtan hoogu, et välja võtta kaks äranähtud püsikuhiiglast ja nad uude koju saata. (Ja istutada kumbagi asemele 25 kribukasvulist:).
Eile õhtul sadas korralikult. Õueminek oli seega välistatud, näis mis tänane toob... Hommikul tõi ta igatahes udu, mis oli nii paks, et 25 meetri peale polnud midagi näha. Polegi varem sellises ühtlases hämus sõitnud. Oli ka õpetlik, leidsin üles kus udutuled asuvad ja puha.
Samas, peab mainima mõnede jalakäijate kuritegelikku pohhuismi või mis iganes see ka pole, astuda sellise uduga posti varjust läheneva auto ette...loomulikult ikka kapuuts ka peas.:)
Kuigi jopesid ei ole olnud veel põhjust välja otsida ja ilmad on mahedad, päiksega päris suvised, siis kassid magavad juba teist nädalat toas. Konservatiivsema loomuga Härra Tibu on omaniku õigusega tagasi võtnud oma jalutsikrundi ja Proua Muri lõbustab end huvitavates kohtades magamisega (Pokumehe reisimärsil, madratsikastis, pillikummutil mandoliini ja viiuli vahel, kuivama pandud pihlakamarjade peal). Usun, et õhtuti on meie kirjul kassil lausa probleem - kuhu küll täna võiks magama minna?:)