Saturday, October 25, 2014

Suhted vol 4 ja süvenev sügis

Härra Tibu on aru saanud, et Bond on täitsa lahe kutt ja ei kaabi enam solvunult teisele korrusele kui kassipoega oma "krundil" magamas näeb. Siis võtab ta endale lihtsalt järgmise sooja koha. Aeg-ajalt teevad nad kohmakaid katseid veidi mängida. Mulle näib, et isegi Tibu algatusel (kes ei tahaks siis endale väikeste ja nõrkade küüntega poksikotti:), kuid varasemast üht-teist mäletav Bond ei usalda, varjub tavaliselt selili trepiastme alla ja kaitseb kõige nelja käpaga. Kuna susinat kuulda pole olnud, siis näib, et ta ei karda, on lihtsalt igaks juhuks ettevaatlik. Paistab, et Härra Tibu saab endale tulevikus võimsa maadluskaaslase ja ma parem ei kujuta ette kuidas nad kevadel raginal üle mu harulduste rulluvad. Kaklusemängud on kasside lemmikmängud. Enamasti. Proua Muri geenid paistavad sellise lihtsa maameeste lõbustuse jaoks liiga peened olevat, kuid eks vahel libastu temagi.
Omamoodi toredad on ka Bondi kohmakad ja taktitundelised katsed meid öösel üles ajada, et õue pääseda. Õieti ei oska ju ka...Ta ronib magajale oma pisikese vaevalt kilose kaaluga turjale, tallab ringi, nurrub imearmsalt ja teeb massaaži. No mis saab paadunud kassipidajal sellise malbe kohtlemise vastu olla? Heal juhul hakkab nunnumeeter korraks tööle ja juba ta põõnabki edasi. Sest olgem ausad, see ei ole mingi hüpe kapi otsast makku või psühhedeelne mittenägumine peatsis, mida siin mõned teatavasti harrastavad. Aga vanemate kasside äratusvõtted on ka aegade jooksul filigraansuseni lihvitud ja nad teavad mis tõeliselt äratab. Lõpuks Bondike ohkab, kobib voodist maha ja otsustab kassikasti kasuks.
Peale öökülmaturneed on aias peaaegu kogu õitsemistegevus lakanud ja kõik lehtsed puud-põõsad oma kasukast vabanenud. Peale hiina õisenela, astelpaju ja Alberti kuslapuu. Nemad on viimased kangekaelsed.
Uhiuus mägimätaste eluala kesk sügiselaga.
Ja teiselt poolt ka.

Meite mägitähk (Orostachys chinese oli tema nimi potisildil, kuid googeldades sattusin teistsugusele nimevariandile - Orostachys iwarenge `Chinese Dunce`s`). Lootust talve üleelamiseks on, sest peale miinus üheksat ja teisi öökülmaöid, et ole tema juures mingeid muutusi näha.

Kassipoega on väga raske ehk üsna võimatu olnud pildi peale saada, sest ta on pidevas liikumises. Pika peale õnnestus tabada ometi üks paraadpildi vääriline. Saage tuttavaks, Bond. James Bond.:)
Ja mõnikord unustavad nad oma pokkerinäo.:) Bond on üllatunud, sest ta arvas, et tooli seljatoe alt ei saa pildistada.

6 comments:

  1. Miks mul on tunne, et Su kivila vajaks sügise ja talve, ka varakevade elustamiseks, mõnd imepisikest okkalist :)
    Aga ilmad on ilusad, isegi tänane marutuul ei suuda veel värve minema lennutada

    ReplyDelete
  2. Jah, ruumi oleks, mõtlesin seda okaspuu asja ise ka, aga mis sinna võiks sobida? Mis oleks tõesti väga väike? Harilik kuusk `Nana`mul juba on.

    ReplyDelete
  3. Mul oli plaanis palsamnulg "Piccolo", kuid et Juhani soodusmüügilt haakis külge koos plaanitud elupuudega "Nana", siis mõtlesin, et olgu peale,minu liivahunnikus ei kiirusta temagi kasvamisega. Aga neid tibutillukesi on tänapäeval nii palju, et kui neile näpu annad, haihtub kõigepealt kivila kõrvalt helmikpööriste ala ja edasi ei tea mis kõik veel juhtuda võib.

    ReplyDelete
  4. Sellega peab ettevaatlik olema jah.:)

    ReplyDelete
  5. tere Bond, ammu tahtsin su molukest näha :D pisikesed okkalised on üks VÄGA OHTLIK LÕKS aga ...ilusad, ilusad :D sul on toimunud sellised muutused selle hooajaga, et ma ei tunne enam su aeda ära kui tuuritama tulen :D

    ReplyDelete
  6. Bondi moluke on hästi tabatud, ega need sindrid ei armasta poseerida. Aed näeb ka mul nii lagane välja, et ei taha sinnapoole vaadatagi ja ilm ka selline, et tõmbas juba ust avades juuksed püsti pähe. Pean küll end täna poodi vedama, jube...

    ReplyDelete