Ta istub (väga ilusasti!) su ees põrandal ja vaatab sulle otse silma. Nagu võrdne võrdsele. Öömust miniatuurne molukene on arukas ja juurdlev, merevaigukollased silmad põhjatud nagu igavik ning neis on üks tume täpp igivana tarkust, mis paneb su selle pisikese olevuse ette kükitama ja küsima "Mis sul mureks on?"
Aga temal ei ole midagi mureks, ta jätab oma liiga targa oleku, paneb pealae maha ning teeb nurrmootori mürina saatel kohmaka kukerpalli ning sa võiksid juba võtta selle nöörijupi ja temaga mängima hakata, kuidas sa siis OMETI ei taipa!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Mulle meenus Sinu kirjeldatud stseeniga kohe Mary Poppinsist lugu, kuidas kass kuningale otsa vaatas :)
ReplyDeletekassid oskavad uskumatult hästi nägusid teha, ilmekaid :D
ReplyDeleteKüll Sul on ikka lõbus elu ja sisukad jutuajamised :)
ReplyDeleteJah, kuidas need inimesed ometi nii juhmid on, isegi kassipojast ei saa aru :)
ReplyDelete