1. Usuõpetuse õpikud 1930 millegagi. Vanaema suhtus teemasse kolmpleksivabalt nagu veel ühesse muinasjuttu. Õppisin sealt lugema, seega pole kunagi hiljem ka piiblilegendidega probleeme olnud, sest teadsin juba neljaselt kes oli vaene Laatsatus ja mis plaane Potivari naine Joosepiga pidas.
2. Beljajevi "Vana kindlus". Minu esimene PÄRIS raamat. Olin umbes poole viiene. See oli nagu salajase varakambri avamine, salakirja dešifreerimine. Sain lõpuks OMETI teada mida kirjutatakse selles raamatus, kus pole ühtegi pilti ja mille ettelugemisest vanad alati ära vingerdasid. Selle teosega sai minust raamatukoi. Tõsi, mingi lastejutt see just ei olnud. Ja üldse...
3. Astrid Lindgren "Meisterdetektiiv Kalle Blonkvist." Kes poleks suved läbi mänginud rooside sõda ja röökinud "Surm punanahkadele!"
4. Kolmandas klassis komistasin sarjale "Maailm ja mõnda". Lugesin kõik läbi mis kannatas. Kui suured küsisid, kelleks ma kunagi saada tahan, siis vastasin, et ma ei tea veel kas speoloogiks, geoloogiks või arheoloogiks. Mõtlesin seda täitsa tõsiselt.
5. Teismelisena lugesin I. Asimovi "Igaviku lõpp". Ulmekirjandusest sai lemmikžanr.
6. "Sume on öö" Ajatu, hell ja ilus, sellegipoolest oma ajastusse kängitsetud lugu, sadu kordi loetud.
7. Iris Murdock - Inimsuse tuhanded varjundid hallist kuratteabmilleni. Esimene oli "Võrgu all".
8. Gerald Durrell. Esimene oli "Joobunud mets. Sahisev maa." Hea muhe lugemine iga ilmaga ja igas vanuses.
9. Terry Pratchett. Vaieldamatu iidol. Suvatsesin end isegi tema sadada fännide sappa seada kui vanameister Tallinnas käis, sain autogrammi. Kõiki tema raamatuid riiulis pole, aga enamus küll.
10. Heiti Talviku luule on jätnud jälje.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Aed võib olla, kuigi enamuse elust pole mul olnud isegi mitte potililli. Raamatuteta aga ma elu ette ei kujuta. Lindgren, Durrell ja Maailm ja mõnda...minu lapsepõlve lemmiksari oli siiski Seiklusjutte maalt ja merelt, mille kõik raamatud üksik laps kodusel karjamaal üle mängis..."Kolme musketäri" olevat ma esmakordselt lugenud neljaaastaselt ja loomulikult sain kõigest täiesti valesti aru.
ReplyDeleteno muidugi, Seiklusjutte maalt ja merelt, nendest õppisin lugema, koolieelikuna ja koolis hakkas kohe jube igav :) aga siis läks kuidagi tagurpidi, 9 aastat vanema õe sabas alustasin ikka väga täiskasvanute maailmaga ja Lindgrni avastasin endale alles 20 lt aga siis oli ka jube naljakas, eriti sõpradega koos üksteisele ette lugedes. Neid raamatuid, mis on mõjutanud on mitmeid aga kindlasti Dostojevski, eriti ´Idioot ` ja kohe kindlasti on mu elufilosoofiat mõjutanud Nikos Kazantzakise ´Alexis Zorbas `. Durrell sobib ilmselt kõigile igas asendis :D
ReplyDeleteTagurpidi jah, "Muumitrolli" lugesin minagi alles kahekümneselt.
ReplyDeleteSa panid mind kohe mõtlema, millised on need minu 10. Peaks nad samuti kord ritta sättima. Ühiseid Sinu omadega leidsin 4.
ReplyDeleteKeeruline jah, väga keeruline. Ma nägin ka seda teemat ja mõtlesin natuke aga no kümme raamatut välja tuua on ikka maru raske kui Sa oled kolmandast eluaastast alates nina raamatus istunud :) Lindgrenist ja Durrellist ei saa kuidagi üle ega ümber, minu suureks lemmikuks oli ka Herriot oma muhedate loomaarsti tegemistega, need sarnanevad kohati muide Su enda kassilugudega ;) No ja Burnetti Salaaed kuulub kindlasti ju ühe pisikese tulevase aiahullu lugemisvarasse :)Ja Oskar Lutsu mälestusteraamat meeldis mulle juba lapsena, vähemalt esimesed kaks osa. Edasi neelasin mingi aeg valimatult kriminulle ja armastusromaane, palju nad mind mõjutasid, ei tea - lihtsalt huvitav oli ja loetud sai suhteliselt valimatult. Mingi aeg neelasin Stephen Kingi raamatuid. Huvitaval kombel ei salli ma näiteks telekas õudukaid silmaotsaski aga Kingi keel on imeilus ja see pinge kruttimise oskus on võrratu. Loen neid üldjuhul inglise keeles sest uuemate raamatute tõlge on kohutav. No ja Pratchetti fänn olen ma ka - oh seda peent filosoofiat nende toredate muinaslugude ja isikupäraste tegelaste taga. Üldse kaldun nüüd vanas eas fantaasiakirjanduse poole kui aega lugemiseks peaks tekkima, kollid ja zombid ja vampiirid jäävad minust lugemata aga õnneks on mul ju naabri-Märta, kes raamatukogus töötab ja koju lugemiseks toodud paremat kraami minuga lahkelt jagab. Troonide mängu näiteks, päris põnev on.
ReplyDelete