Esimesed kolm kõrvikpriimulat sain ma Suvelillekeselt. Sellest on juba palju aega möödas ja näib, et kõrvikutele siin täitsa meeldib. Nad kasvavad rammusas liivakas mullas ja täispäikses. Eriti lopsakalt läks nende areaal lokkama peale viimast kahte mõõdukalt vihmast suve ja pehmet talve. Kirjutatud on, et kõrvikud tahavad kasvada kivide vahel, järgnevalt ka üks katsetus kivilasse pandud kõrviku näol. Taim muutus küll hästi võimsaks, kuid õisi on vähe. Paistab, et võiks katsetada praegusesse kõrvikute kasvukohta paekivitükkide panemisega, nii, et need julgestaks taimi nii alt küi külgedelt. Ainuke, mis neid normaalselt kasvamast segab on aeg-ajalt juurte alt läbituhisev mutinärakas ja pinnast kohrutavad kevad-sügisesed sulad-külmad, mis õrnade juurtega kõrvikuid mullast välja kipuvad upitama. Kivide lisamisega peaks teoreetiliselt mõlemad probleemid lahendatud saama. Katsetame.
Kivide vahel kasvanud beezi õiega isend. Mammutriinu seemik.
Üleeelmise suve lõpus tuli Mammutriinu terve kasti kõrvikuseemikutega ja ütles, et pane maha, näis kas huvitavaid värve ka tuleb. Panin nad tänumeeles maha, karjatasin hoolega, tänavu kevadel saab värve võrrelda. Kõik seemikud kalduvad kas tumepunasesse või violetjasse värvigammasse kui erinevusi on mitmeid ja mõned neist on täitsa põnevad. Ka see lilla on seemik.
Seemik.
Suvelillekese sort.
Seemik
Suvelillekese sort
JP-st tehtud pimeost (õisi polnud peal) osutus huvitavaks värviks.
Seemik
Suvelillekese sort
Seemik. Kõige tumedam, mis eales nähtud.
Seemik
Seemik
Seemik
Seemik, eriti sulni värvigammaga.
Osad neist ei ole veel õitsema läinud. Panen need hiljem üles. Ja kui mõned tunduvad väga ühesugused olema, siis reaalis ei olnud nad seda mitte. Fotokas näib teatud siniste ja roosade toonide suhtes veitsa värvipime olevat, kuid ma pole viitsinud ta hingeellu süüvida. On nigu on.
Huvitav tähelepanek on ka see, et osad kõrvikud suhtuvad õielehtede arvusse üsna kompleksivabalt, nii, et kas ühe puhmiku peal on viie, kuue või seitsme õielehega õied, on üsna suvaline. Teised jälle hoiavd kindlat joont ja tollel puhmikul on kõik õied viie õielehega. Või kuuega.
Mulle ka meeldivad kõrvikpriimulad.Peaks ka juurde muretsema erinevaid värve.
ReplyDeleteVäga vahva kõrvikutenäitus. Priimulate peente värvierisuste suhtes ongi fotokad pimedad, oma silm on ikka kuningas :)
ReplyDeleteoi, mis paraad :D sean ennast aegsast seemikute järjekorda :) , et kui need juba kenasti kasvanud ja kosunud on, siis :D kõrvikud on ilusad
ReplyDeleteOlen juba paar aastat pilgu kõrvikpriimulate peale pidama jätnud. Pidasin neid külmahellaks. Ja oma aeda ei toonud. Aga sellepeale, et neid seemnest paljundada, ja vaadata-oodata, mis saab, ma ei tulnudki. Kuidas ma nii loll olen?
ReplyDeleteWow wow wow! Wägga winge! UK -hoolikud kollektsioneerivad ja kasvatabad neid pottides. Selle järgi arvasin samuti, et nad on õrnakesed. Aga võta näpust! Ahvatlevad!
ReplyDeleteKui pinnas meeldib, siis võib täheldada, et nii mõnigi külmaõrn vaatab temperatuuridele "läbi sõrmede".
ReplyDeleteMa pean tunnistama, et minul pole kõrvikute seemnekülv õnnestunud, kuid Taivi tegi selle ära. Nii et proovida tasub igal juhul. Aga kasvavad jah, selles kohas on pool päeva täispäike. Muld on parasniiske liivakas rammusapoolne. Kui nende vahele veel kivid ka panna, siis nad peaks täiesti häppid olema.
Ja kes soovib, see mõne taime servast ikka saab. Mõni sort võtab päris jõudsalt edeneda. Valge on kõige piredam ja kasvab väga aeglaselt.
ReplyDeleteNumpsikud. Õnneks või kahjuks pole mul sellistele tegelastele kohta. Aga osa taimi ongi sellised, mida teiste aedades imetleda.
ReplyDeleteNunnud lillekesed!
ReplyDeleteMitmel põhjusel imetlen minagi neid jätkuvalt ainult teiste aedades, palun kasvata neid lugeja rõõmuks edasi!