Priimula eri

Jälle ajas vihm peenrast ära. Kastmise koha pealt pole tegelikult üldse paha kui sajab, sest praegu on ju parim aeg istutamiseks. Mis paned, see läheb.
Aga tiivanärvi seisukohast ei ole soovitav lähiajal mingilgi moel läbi liguneda ja nõnda ma siis olengi peps. Sest lennata on oluline. mis tost lendamisest, saaks köhidagi...:)
Aga aias on kaif, nii kaif!:)
Sel kevadel on priimulad tegijad. Palju mul neid ju pole, kuid värvid on kõik südamelähedased. Kerapriimulaid on neli.
Vana hea beebiroosa naabrite juurest, kõige vitaalsem vana sort.

`Rubin` JP-st, kuid kas jääb värvi hoidma, mingil põhjusel muutuvad kõik tumelillad ja rubiinpunased hiljem roosaks.

Endine rubiinpunane või lilla, mis peale puhmiku laialilahutamist sel kevadel õitseb roosana, toonilt on siiski tumedam kui vana hea beebiroosa. On´s see muld, mis sääraselt värvi muutma paneb?

Lumivalge.

Suvelillekese toodud kreemjas belarina priimula Cream.

Peale iiri talve täitsa rõõmsa väljanägemisega Cobalt Blue...(tänaseks on võilill juba eemaldatud:)

...ja sama kobe Buttercup. Mõlemad kolm talve talvitunud.

Isegi äärispriimulad õitsevad.

Kõrge valge.

Kõrge punane

Madal valge