Mõnikord võivad need olla näiteks tuhmid ebakorrapärased tüpsatused vastu akent.
"Fak, mis kolin see on?"
"Surnud hiir."
"Miisss???"
"Lendab vastu akent noh"
"???"
Kui poleks sama nähtusega varem päevavalgel kokku puutunud, siis ei teaks küll miskit arvata. Kottpimedas sügisöös kostab verandalt sekeldamist ning aeg-ajalt kukub midagi lihalikku tuhmi mütsatuse saatel vastu klaasi. Mardused? Purjus nahkhiired? Mõistuse ja koos sellega ka orientiiri kaotanud hiidööliblikad?
Ei, Härra Tibul on olnud hea jaht ja ta mängib oma püütud hiirega.
Hommikul palub verandal sisselaskmist kaks peaaegu näljast nõrkenud kassi, kes imesiva kööki söögikausside juurde liduvad. Kui kõht täis, tahetakse jälle välja. Lasen kiisud õue ja vaatan kuhu nad lähevad. Irw, silmakirjateenrid, - kumbki läheb oma püütud hiire juurde ja näha on veel ka kolmanda hiire rapped. Niipalju siis näljast kassirahva seas sellel rammusal sügisel.:)
Friday, September 24, 2010
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment