Külm

Veel mitte päris miinuses, aga on. Lihtsalt. Sellest ka nohu. Vastik, põhjalik ja tõeline kiskja nohude seas. Maadlesin temaga terve öö. Kumbki ülekaalu ei saavutanud, aga vähemalt uudsusega ta mind enam ei raba.
Larisen niisama köögilaua taga ja joon kohvi.
On aeg aklimatiseeruda. Minusugusele suveinimesele lõppeb see traditsiooniliselt ikka nohuga. Nii on olnud ja on ka edaspidi.
Pärast, pakasega, on jälle tore meenutada, et "mitte kunagi ei ole igal pool nii külm kui okstoobris".:)
Aga enamik sügislilli ei ole oma õisi veel avanud.
Tulemas on mõlemad madalad astrid (roosa ja lilla), krüsanteemid ei jõuagi sel aastal õitseda (põuaseisak võttis ligi 2 nädalat kasvuaega maha), hiina emajuur ja haruline lursslill.
Lursslill avas eile esimesed alumised õied ühest oma tõlvikust. Lumivalgetel õitel on magus raske lõhn.
Aedsalvei moodustab ilusa halli ja mittelamanduva põõsa, aga õitseda ta meie kliimas ei jõua. Saku kliimas, tahtsin ma öelda.