Sunday, September 26, 2010

Mõnikord on nii, et...

...see, mida sa tahtsid teha eile, jõuab päevakorda alles täna. Ma tõesti ei viitsinud eile metsa tagasi minna, et puhtaks teha see külmaseenetst ülepikitud känd metsaraja Pikal Sirgel. Pealegi kiskus juba hämaraks kui tolle leiukoha avastasin. Kuna nõnda hüva kraami ei saa mitte metsa jätta, siis läksin täna neid ära tooma. Juhtus aga üsana tobekoomiline situatsioon, et sattusin oma kuradima kännuga olema just mingite jalgrattavõistluste keskpunktis. Sel ajal kui mina kändu seentest puhtaks nülgisin, möödus minust umbes sada jalgratturit (wwuhh-wwwuuh-wuh!)kelle pead olid kõigil pikalt paremale keeratud, et näha, mida see seeneline seal võistlusraja ääres ometi korjab. Olen kindel, et nii mõnigi kaotas seal paar väärtuslikku sekundit.:)
Sügis võtab tasapisi maad - punase tamme pojad lillepeenras on tulipunaste lehtedega.
Kaua on veel öökülmadeni ja kas lursslill jõuab sel sügisel õitsema hakata?

No comments:

Post a Comment