Friday, September 24, 2010

Täiskuu

Äärmiselt nauditav valgus - nagu pime päike, kuigi vajaduse korral ulataks selle valgel isegi raamatut lugeda. Iseasi, kas just peaks.
Eile tõstsin tulevase roosipeenra poolenisti tühjaks...ja istutasin sinna hosta `Lady Isobel Barnett´i`. Ajutiselt. Kuni kevadel tekkivad uued pinnad. Pistoksaroos `Ritausma` õitseb nagu hull. Käin teda iga päev nurga taga imetlemas. Ilus, lõhnav, roosa. Ümber istutamiseks on juba tsipa hilja. Teised pistoksaroosid käituvad huvitavalt - ühel on kasvatatud ligi 50 cm pikkune maad mööda taime juurest minema lohisev oks, mida ma ei raatsi ära ka lõigata, sest noorel taimel iga elujõuraasuke hinnas. Teised on niisama haprad. Loodetavasti näeb järgmine suvi ikka õisi ka.
Selle suve pistoksad läksid kõik mädanema. Kas tõesti oli liiga kuum? Peale kareda deutsia, kes minu üllatuseks juurdus väga kiiresti ja sajaprotsendiliselt (juba jahedamas augustis). Kõik, mis panin, võttis juured alla.
Iseasi, kas need õrnukesed taimed talve ka üle elavad?
Roosa madal aster avas peale vihmasid esimese õie. Väärtuslik sort - madal, kompaktne, ei lamandu ja õitseb pisut varem kui elektrisinine kaunis aster, kellel tuleb hilise õitseaja tõttu alati probleeme sügiskülmadega. Vintske olevusena õitseb ta ka peale viiekraadist külma, aga mingit erilist lopsakust ekstreemtingimustes muidugi pakkuda ei ole, pigem niisugused pakasest räsitud pässakad on need õied.
Monarda jaoks oli roosipeenras liiga kuiv, millest annab tunnistust jahukastesse haigestumine. Istutan ta juba sügisel mõnda niiskemasse kohta.
Aniisi-hiidiisop kolib roosi ja kuldsõstra vahele, kus vabanes just paras koht. Siis on suvel ka aedruudi ilusaid jaherohelisi lehti näha. Praegu varjab hiidiisop kõik ära. Saku on nii külm kant, et olen ka varem aedruuti kasvatanud, kuid seemned varem pole valmis saanud. Sel sügisel vist teeb lausa isekülvi.
Roog-sinihelmikas näitas esimast korda oma ilu. On ikka võimas kõrreline küll!
Ligi kahemeetrised nõtked pähikud pikkade tugevate varte otsas. Isegi padukaga ei lamandunud.
Panen ta järgmine suvi murusse kuuskede taustale heljuma. Kuidas küll kasside eest hoida? Kevadel on kassid kõrreliste kallal nagu kitsed. Kastik ja sinihelmikas pügatakse kuni jaanipäevani julmalt maha. Maitseasi. Muri sööb ju tomatit ka.:)
Aedsalvei hall põõsas on juba meetrikõrgune, aga ei õiekribalatki. Täitsa huvitav vaadata mis ta edasi teeb. Kuidas see wärk kõik talvitub jne? Eelmine talv võttis pakane juurekaelani kõik ära ja kevadel olid sügavad kahtlused kas üldse midagi veel elabki. Elas küll.
Sain Peipsi tõugu küüslaugu seemet. Mingi köögivili peab ikka ka olema.:)
Nägin missugused jurakad sellest kasvavad. Maitsenud veel ei ole.
Vahepeal pole tükk aega kirjutanud, aga soojustustööd on alanud ja juba seegi tekitab hea sooja tunde.:) Järgmine talv võib rahumeeli tulla, sest kõik soojalekkekohad saab enne külmasid kenasti likvideeritud.

No comments:

Post a Comment