Vihm plagistab eile õhtust saadik õues tiibu. Verandal, plekkkatusel, vana tamme lehtedes ja vihmaveetünnis. Ühesõnaga, sadas terve öö ja päeva ning sajab veel nädalavahetuse takkaotsagi (huvitav, ühe asemel tuli millegipärast kümme sõna).
Kassid elavad õues oma varjatud elu. Kui kella kolme ajal Pokule tööle lõunat viisin, siis lebas verandal roti...hmh...lihakeha. Ei hakanud veel minema viskama, et äkki läheb seda veel kellelgi vaja. Mu intuitsioon ei petnud. Kui tagasi tulin, oli ta kadunud. Vahel jäetakse ikka pea või soolikad imetlemiseks, aga selle oli keegi kõige täiega nahka pannud.
Eelmisest nädalast pole eriti midagi rääkida. On olnud süvenev sügis ja vähe aega aia jaoks. Mainimist vääriks ehk sügav sissepõige (poolteist tundi) Haljassaare müügitihnikuisse. Oi, oli seal vast põnev!
Väga liigirikas müügiplats. Kahju, et helmikpöörised minu aias ennast just kõige paremini ei tunne. Seal oli neid lausa täies värvigammas.
Väljusin sealt viie taksoniga, kaasa arvatud üks hosta `Lady Isobel Barnett`. Oli veel ka madal kullerkupp, hanerohi `Variegata`, nimetu kurereha (huvitavad pitsilised lehed) ja kassikäpp `Rubra`.
Ees seisab suur operatsioon - kitseenelase naabinaise aeda lohistamine. Ta on juba üsna suureks kasvanud ja asi võrdub umbes nagu sõstrapõõsa liigutamisega.
Nagu juuresolevalt pildilt näha, olen leidnud lihtsa lahenduse, kuidas aias uute ja huvitavate sortide jaoks ruumi juurde saada.:)
Kevadel on muidugi veel ka see Saku laat.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment