Pall on koera kõige suurem aare. Pall on tehtud sinisest närimiskindlast plastikust ja ühe Palli eluiga kõigub 5-6 kuu vahel. Väärtuslikematel Pallidel on sees VIIKS!. Tore. Sest nüüd jõudsingi asja tuumani välja.
Ilus päev peenardel siblimiseks. Kuna ruumi on vähe, siis võtan tagaaiast välja kaks varjulembest hostat ja tipmise puksrohu, laon kärusse ja viin nad etteaeda. Läbin edukalt trepiesise väljaku. Koer magab trepil. Isegi silmad on kinni. Istutan taimed maha, kastan, korjan tööriistad kärusse ja asun tagasiteele. Koer magab trepil. Isegi silmad on kinni. Küll on hea uni, mõtlen. Jõudes trepi ette koperdab käru ratas millegi tüütu ja pehme otsa, ühtaegu kostab VIIKS! ja koer avab rõõmsas üllatuses silmad.
Tegelikult on see tüütuseni tuttav stsenaarium. Ma pole tööd tehes kuigi seltsiv ja veel vähem meeldib mulle täis ämbrite või käruga millegi otsa koperdada, mis veel VIIKS! ka teeb ja koer on sellest teadlik. Samas on ta ka sellest teadlik, et kui ta teeb sellise näo, nagu oleks vanajumal ise selle palli mu teele (väga täpselt) asetanud ja koeral pole sellega vähimatki pistmist, siis ma lihtsalt hüppan õhku, vannun natuke ja lähen käruga edasi. Ja koeral on päev jälle korda läinud. :)
Sunday, September 5, 2010
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
pisarad langevad, naer sai nii kange, et pressis kohe vee silmist välja:)))))
ReplyDeleteSeda hää kuulda, et keegi vahel ka loeb.:)
ReplyDelete