Aednikumõtted hakkavad tärkama

Eile öösel oli tööl jälle "rohelisi mehikesi tapetud" ja hommik kulus krellroheliste "verejälgede" kaotamisele. Muidugi polnud võimalik kaotada neid laest ja elekter oli ka kohati ära. Mingi sissekodeeritud toruavarii? Nii kui on pakast, nii on maa ja ilm jälle roheline!
Aga seevastu oli vähe lapsi (ikkagi külmapüha), lauspäike taevas lõõskamas ja missa hing veel tahad.:)
Niisuguse helde päikesevalgusega jätkub energiat ka õhtupoolseks päevaks. Head koduhaldjad olid auto aku ära laadinud ja nii me läksimegi algul Hortesesse ja pärast vaibamaterjali järele.
Hortese püsilillevalik on väike ja üsna samad asjad mis eelmine aasta. Vaatasin laikelluka seemneid ka seekord igatseva pilguga, aga tänan, ei, isegi pakend oli sama. Klienti saab tüssata ainult üks kord. Eelmine kevad jälgisin hardalt kuidas Hortesest ostetud "laikelluka seemnetest" tärkas massiliselt teelehe taimi. Vähe sellest, ma jagasin naid laikellukese pähe ka sõpradele. Metsik tüng!
Sel aastal oli seemneriiuli ainus hea üllatus vürts-peiulille (Tagetes lucida) seemnepakk, mis on küll üheaastane, kuid paiknes kogemata püsikute riiulis. Ükskõik, muidu poleks ma seda ka leidnud.
Sigasümpaatne lõhna- ja maitsetaim. Kuivatatuna lõhnab nagu ambroosia. Võib teha ka teed. Kord sain Saku laadalt ühe taime ja hiljem olen seda kevaditi jahtinud ca 3 aastat, aga seni pole õnnestunud leida.
Kuna muud põnevat polnud, siis võtsin aasnelki, talinelki ja karvast nelki. Ja ühe purpur-siilkübara seemnepaki ka. Saagu neid palju, sest siilkübar on ilus ja kauaõitsev lill. Ja ehk raatsib miskit teesegu jaokski lõigata kui neid rohkem on.
Ja muidugi ludiisia - meie kodu kolmas orhidee. :)
Kuna teda peaks olema lihtne kasvatada ja tal on väga ilusad lehed, siis olen talle juba ammu pilgu peale pannud. Väga sümpaatne taim, õis meenutab ööviiuli oma.
Helen oli hiljaaegu netist avastanud mõned huvitavad taimed ja eriti imponeeris mulle Goji mari (Lucium barbarum), mis pärineb Hiinast ja mida peaks olema võimalik ka eesti tingimustes kasvatada.
Teine sümpaatne ning minu jaoks uus taim (igihaljas sügisel õitseja) oli laiuv sinimätas (Lithodora diffusa). Ning kolmandana söödavate marjadega Kamtšatka kuslapuu, mida peaks olema meil ka müüa. Kuigi seni pole ma seda müügilt leidnud.
Horteses oli aasia liilia sibulaid, aga ei viitsi nii vara hakata potimajadusega tegelema, ehk jätkub neid ka veel märtsikuusse.